Olen hoidunud kommentaaridest TTÜ rektorivalimiste teemal, kuna pean üldiselt vastuvõetamatuks poliitilist sekkumist ülikooli siseküsimustesse. Tänaseks on aga protsess tupikusse jooksnud ning kuratoorium ise on asja poliitikutele otsustamiseks andnud. Kindlasti on osadel poliitikutel kiusatus otsustada asi poliitiliselt ära. Usun, et see süvendaks kriisi TTÜs veelgi, kirjutas Ossinovski Facebookis.

Vastavalt seadusele tuleb valitsusel määrata viis liiget TTÜ kuratooriumisse. Kui asendatakse vaid mõned tänastest liikmetest ehk osa liikmeid nimetatakse tagasi, nagu haridusminister Jürgen Ligi on soovinud, ja uus kuratooriumi koosseis seejärel lihtsalt kinnitab Aaviksoo ametisse, on valitsus valinud TTÜ rektorivalimistel selge poole ning Aaviksoost saab sisuliselt poliitiliselt määratud rektor. Usun, et see ei ole hea ei Aaviksoole, TTÜle ega Eesti akadeemilisele ökosüsteemile tervikuna. TTÜ seaduse vastuvõtmisel ei olnud eesmärgiks ülikooli politiseerida.

Minu hinnangul on ainsaks väljapääsuks asjaga uuesti alustada. See tähendab:
1) Ühtegi tänast valitsuse nimetatud kuratooriumi liiget uuesti ei nimetata. See tähendab, et järgmises kuratooriumi koosseisus ei ole ei Sandor Liivet, Heiti Häält, Toomas Lumanit, Anneli Heinsood ega Robert Kitti. Mul on sellest isiklikult kahju, sest palusin neid inimesi vähem kui aasta tagasi kuratooriumi liikmeks tulla, kuna pean neid tugevateks spetsialistideks oma vastavates ettevõtlusvaldkondades.
2) Kuratooriumi uus koosseis peaks senise protsessi luhtunuks lugema ning alustama rektorivalimistega algusest.

Kusjuures. Rektorivalimiste tulemus ei pruugi sellest absoluutselt muutuda. Ei peagi. Ent sellisel juhul jääksid ära kõiksugu tarbetud kahtlused ja pinged ning uuel rektoril oleks selge toetus tema töös.