Ossinovski: koalitsiooniks Keskerakonnaga ei ole hääled koos

 (199)
Jevgeni Ossinovski
Foto: Rauno Volmar

SDE juhiks valitud Jevgeni Ossinovski pidas koostööd Keskerakonnaga võimalikuks, aga ütles, et nendega koalitsiooni tegemiseks on kolmandat partnerit juurde vaja.

Teil on võim käes. Mis te nüüd teete sellega?

Viimastel nädalates on erakonnasisestest aruteludest koorunud üsna mitmeid asju, mida oleks vaja teha nii erakonna sees kui ka laiemalt riigijuhtimises. Usun, et enamik neid ettepanekuid, mis puudutavad erakonna sisest juhtimisstruktuuride muutust, on erakonnaliikmete valdava toetuse leidnud, nii et järgmisel juhatuse koosolekul kindlasti arutame, kuidas neid praktiliselt ellu rakendada. Mis puudutab avalikkust väga huvitavat valitsuse teemat, siis nagu ma oma kõnes ütlesin, minu hinnangul tuleb seista suurte asjade eest ehk neid suuri asju teha. Peale seda, kui IRL on endale uue esimehe valinud, siis tuleks koalitsioonilepingule värske pilguga otsa vaadata. Loomulikult on mul ka omal punkte ja põhimõtteid, millest see protsess võiks lähtuda. Selge on, et erakonna sees ei ole me jõudnud seda põhjalikult läbi arutada. Nüüd, uue esimehe mandaadiga on järgmise ja ülejärgmise nädala tegevuseks erakonna sees erinevate arvamuste kokku toomine, nende läbi arutamine ja selle pealt ka peale 6. juunit koalitsioonipartneritega arutamine, kuidas edasi minna.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk kirjutas kohe pärast teie valimise uudist, et kui muutuseks, mida te tuua soovite, on venekeelsetes koolides eestikeelse hariduse andmise lõpetamine, siis seda ei juhtu. Mida te selle kohta ütlete?

Kui Martin Kukk suvatseks lugeda seda, mida ma viimastel nädalatel öelnud olen, siis strateegilised küsimused, millele olen tähelepanu juhtinud, on regionaalpoliitika, kuni keskmist palka teenivate inimeste maksukoormus, demokraatiapakett ja investeeringud haridusse. Need suured sihid ei puuduta eraldi eesti- või venekeelseid elanikke, vaid puudutavad kogu Eesti tulevikku. Integratsioonivaldkonna küsimustes oleme eelmises valitsuses koos Reformierakonnaga juba päris palju ära teinud ja päris mitu olulist mõtet on ka praeguse valitsuse koalitsioonileppes olemas. Selle mandaadi ulatuses, mis on valitsusele antud, on need teemad üsna hästi realiseeritud. Mis puudutab venekeelsete gümnaasiumite üleminekut osaliselt eestikeelsele õppele, siis ka see küsimus on tegelikult haridusministri haldusalas ja haridusminister peab omalt poolt plaani välja pakkuma.

Ehk venekeelse hariduse küsimuses ei hakka te koalitsioonilepingut avama?

Kui vaadata neid teemasid, mida koalitsiooniläbirääkimistel kajastati, siis meie jaoks oluliste teemadena on väga paljud teemad seal kajastatud.

Hariduse valdkonnas olen jätkuvalt seda meelt, et see plaan, mille haridusministrina välja pakkusin selleks, et ühelt poolt tagada kvaliteetne aineõpe gümnaasiumides ja teiselt poolt ka heal tasemel eesti keele õpe, et see on hea plaan ja sotsiaaldemokraadid tervikuna arvavad, et see on hea plaan. Kui koalitsioonipartneril või praegusel haridusministril on teisi arvamusi, kuidas seda teha, siis oleme kindlasti valmis seda arutama. Olen Jürgen Ligile seda öelnud, et loodan, et ta konstruktiivse lahenduse sellele leiab. Pall on haridusministri väravas, sest teatavasti on mitmed Tallinna koolid taotlenud erandeid ja haridusminister ei ole siiani valitsuskabinetile neid tutvustanud.

Mis juhtub, kui teised koalitsioonipartnerid ütlevad teile, et ei ava koalitsioonilepingut ja kõik?

Nad kindlasti ei ütle seda. See, et koalitsioonilepingule vaadatakse peale erakonnasisest muutust uuesti otsa, on täiesti normaalne protsess. Meil on küll siiani harjutud, et koalitsioonileping lepitakse üks kord väga põhjalikult neljaks aastaks kokku ja pärast seda seda näppida ei tohi.
Kõik, mis ei ole koalitsioonileppes kajastatud, seda lihtsalt ei tehta, sest seda ei ole seal. Üldiselt partnerid saavad aru, et koalitsioonilepe on põhimõtteline poliitiline kokkulepe, mis on koostöö aluseks. Olukorra muutudes nii erakondade sees kui ühiskonnas laiemalt on mõistlik sellele uuesti otsa vaadata.

Teised koalitsioonierakonnad kardavad, et teie hakkate nüüd lihtsalt valitsust lammutama. Kas neil on õigus?

Olen selgelt öelnud, et erakond peab valitsuses olema. Usun, et järgmise nelja aasta jooksul tekivad erinevad uued võimalused valitsust teha ja sellisteks juhtudeks peavad sotsiaaldemokraadid olema valmis, sealhulgas ka teistes koalitsioonides võimupartneritena osalema.

Keskerakonnaga olete valmis koalitsioonis osalema?

Iseenesest on Keskerakonnal meiega väga mitmeid põhimõttelisi sarnasusi, eelkõige sotsiaalmajanduslikel teemadel. Koostöö selle põhjalt on kindlasti täiesti võimalik. See, kas on mingisuguses perspektiivis võimalik Keskerakonna ja mõne teise partneriga, sest kahe peale meil ju hääli koos ei ole, valitsust teha, näitab aeg.

Kas on mõni erakond, kellega te koostööks ei ole valmis?

Tänase seisuga tundub tõepoolest, et EKREga valitsuskoostöö sotsiaaldemokraatidel ei ole võimalik, sest nende maailmavaade kõneleb hoopis teistsugusest Eestist, kui sotsiaaldemokraadid seda näevad.

Kas nelja aasta pärast olete SDE peaministrikandidaat?

Võtame ühe sammu korraga. Minu esmane eesmärk on hetkel kahe aasta jooksul, milleks mul seda mandaati on antud, erakond sisemiselt liita, panna ta uuesti tööle järgmise eesmärgi nimel. 2019. aastal on eesmärgiks saada peaministrierakonnaks, enne seda on kohalikud valimised. Teen endast olenevalt, et kahe aasta pärast oleksid sotsiaaldemokraadid tugevamad kui täna. Mina olen valmis erakonda juhtima ka järgmisel valimisperioodil.

Millises linnas te kohalikel valimistel kandideerite?

Võtame ühe sammu korraga. Tänase seisuga, kaks aastat enne kohalikke valimisi, on vara sellest rääkida.

Eelmisel korral kandideerisite Narvas. Kas on mõeldav, et erakonna esimees on pealinnast 200 km kaugusel oleva linna linnapea?

Kujutan seda üsna raskesti ette, nii et tõenäoliselt ei ole see võimalik.

Et kandideerite ikkagi Tallinnas?

Nagu ütlesin, võtame ühe sammu korraga, täna on liiga vara rääkida.

Kas nii teie kui paljud teised poliitikud ootavad infot sellest, mis saab Edgar Savisaarest?

Keskerakond on võimeline olema Keskerakond ka ilma Edgar Savisaareta, ehkki tõepoolest oleme harjunud, et Keskerakond võrdub Savisaar. See fakt, kas Edgar Savisaar naaseb täielikult poliitilise töö juurde või mitte, ei mõjuta oluliselt sotsiaaldemokraatide käitumist.

Kas teil valijatele mõni hea uudis ka on? Lubate näiteks mõne maksutõusu ära kaotada?

Mis puudutab koalitsioonilepingus kokkulepitut, siis vastutustundliku erakonnana niikaua, kuni teistsugust kokkulepet koalitsioonis ei ole, tuleb neid kokkuleppeid pidada. Tänase seisuga on nii kütuseaktsiisi kui hotellide käibemaksu osas saavutatud kompromiss, mis ei ole küll sotsiaaldemokraatide esimene eelistus, aga see on kompromiss ja sellega tuleb edasi töötada, eriti arvestades asjaolu, et nimetatud eelnõud on tänaseks juba parlamendile üle antud ja esimene lugemine toimub järgmise nädala kolmapäeval. Neid kokkuleppeid ümber teha ei pea ma realistlikuks.