Ossinovski sõnul peab eriarstiabi korraldus arvesse võtma ühiskonna piiratud võimalusi - olgu selleks siis tervishoiutöötajate arv, tehnoloogia või raha. "Eriarstiabi jätkusuutlikkus ning ühiskonna jaoks aktsepteeritav kättesaadavus tuleb tagada nende võimaluste piires olemasolevaid ressursse mõistlikult kasutades."

Ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi planeerimisel tuleb leida mõistlik ning ühiskonnale jõukohane ja vastuvõetav tasakaal kvaliteedi, ratsionaalse ressursikasutuse ja koduläheduse vahel. Selleks oleme koostöös tervishoiuvaldkonna osapooltega välja töötanud haiglate võrgustamise ja eriarstiabi võrdse kättesaadavuse põhimõtted, millest lähtuvalt on Haigekassa alustanud tavapäraseid läbirääkimisi järgmise aasta lepingute üle.

"Nüüd ootame haiglatelt tagasisidet ja jätkame rahulikult läbirääkimisi. Lepingute kohandamine ei vähenda eriarstiabi mahtu haigekassa eelarves. Lepingute struktuuri muutuste kogumaht mõjutab üldhaiglate 2016. aastaks planeeritud ravijuhtude mahtu kokku vähem kui ühe protsendi ulatuses. Seega ei saa haigekassa ettepanekut kuidagi radikaalseks pidada."

Eesti haiglate võrgustamise eesmärgiks on haiglavõrgu kompetentsikeskustele suurema vastutuse ja ühtlasi suuremate kohustuste andmine kvaliteetse eriarstiabi ja haiglaravi tagamisel oma vastutuspiirkonnas. "Võrgustamine tähendab kvaliteetse eriarstiabi toomist lähemale inimestele ning samal ajal õigeaegsemat suunamist nende erialade ja terviseseisundite puhul, mil kvaliteetset abi saab kesk- ja regionaalhaiglatest. Võrgustamine ei tähenda eriarstiabi koondamist Tallinnasse ja Tartusse ning esimesed positiivsed kogemused on juba Võru-, Rapla- ja Läänemaa inimestel. Saame kinnitada, et kõik haiglad maakonnakeskustes on vajalikud ja jätkavad kokku lepitud mahus tööd."

Võttes arvesse Eesti elanikkonna kahanemist maapiirkondades, on Ossinovski sõnul igale abivajajale arstiabi kättesaadavuse tagamiseks võetud ühelt poolt suund kallist tehnoloogiat ja eriti spetsiifilise pädevusega personali vajava eriarstiabi koondamine suurematesse pädevuskeskustesse.

"Teiselt poolt aga on oluline, et igale inimesele oleksid esmatasandi tervishoiu võimalused kättesaadavad võimalikult tema elukoha lähedal. Kindlasti aitab sellele kaasa tervisekeskuste rajamine üle Eesti," lisas Ossinovski. Järgneva kaheksa aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt kolmkümmend viis esmatasandi tervisekeskust, seejuures aastaks 2018 peab neist olema valmis saanud viisteist tervisekeskust. Selleks investeeritakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi abil tervisekeskuste ehitamisse ja renoveerimisse koos omafinantseeringuga kokku 113,6 miljonit eurot. Perearstide meeskondasid tugevdatakse füsioteraapia, koduõenduse ja ämmaemandusteenustega. Samuti osutatakse vajadusel ka teisi teenuseid.

Eesti Haigekassa saatis 3. novembril kõikidele haiglavõrgu arengukava üldhaiglatele kirja 2016. aastaks eriarstiabis planeeritavate lepingute muudatusettepanekutega. Maakonnahaiglate juhtid ütlesid Maalehele, et endest ettepanekutest nähtub see, et uuest aastast kavandatakse suuremahulisi lepingumuutusi, vähendades üldhaiglatest ostetavate ravijuhtude arvu ja rahastamise mahtu.