Politoloog Rein Toomla arvates on 16 protsenti eestlasi, kes presidendi tegevuse kohta midagi öelda ei oska, natuke suur hulk. “Ju on president natuke vähenähtav,” rääkis Toomla küsitluse tellinud Eesti Päevalehele. “Presidendi lähikond võiks selles suhtes midagi ette võtta, kuid mida täpselt, ma ei oska soovitada.”

Samas lisas Toomla, et muret oleks põhjust tunda juhul, kui ükskõiksete arv ulatuks ligi 50 protsendini. “Kui ükskõiksete protsent oleks üle poole, siis oleks kuri karjas, kuid antud juhul peame tõele näkku vaatama, et palju on siiski inimesi, kellele poliitika korda ei lähe või kes lihtsalt vastata ei soovi.”

Küsitlusest selgus ka tõsiasi, et muukeelseid kodanikke Eesti poliitika sageli ei huvita. Kui eestlaste hulgas ei osanud Ilvese eelmise aasta tegemiste kohta arvamust avaldada 16 protsenti, siis muukeelsete seas ulatus antud protsent juba 38-ni.

Välispoliitilise tegevusega jäi president silma 36, sisepoliitilise tegevusega 22 ning eraeluga 19 protsendile vastanutest. Toomla arvates on tegu täiesti ootuspärase tulemusega.

“Presidendi ülesandeks ongi riigi esindamine välispoliitikas. Välispoliitilist tegevust olulisimaks pidanud inimeste hulga ning teiste vahel on võrdlemisi suur erinevus ning nii peakski tegelikult olema,” lisas Toomla.

Sisepoliitikat presidendi töös olulisimaks pidanud inimesi iseloomustab Toomla hinnangul ootus, et president tegeleks siseprobleemidega, ehkki presidendil on selleks põhiseaduslikult vähe võimalusi. Ligi viiendiku küsitletute kohta, kes pidasid presidendi eraelu oluliseks, kehtib Toomla sõnul kõnekäänd “uudishimu pole patt”.

“Leidub suur hulk inimesi, kellele riigijuhtide eraelu pakub huvi. Eestis leidub ka rida väljaandeid, kes antud huvi ära kasutavad ning regulaarselt neile ka uudiseid pakuvad,” selgitas Toomla.