Osa keskerakondlasi jättis USA-ga kaitsekoostöö leppe poolt hääletamata

 (304)
Yana Toomi pressikonverents
Yana Toomi pressikonverentsFoto: Ilmar Saabas

Kuigi neli keskerakondlast olid hääletuse ajal kohal, jätsid nad oma seisukoha andmata.

Riigikogus oli täna hommikul hääletusel Eesti ja USA valitsuste kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimine. Sellega reguleeritakse USA relvajõudude, nende liikmete ülalpeetavate ja lepinglaste staatust, maksuvabastusi, vara sisse- ja väljavedu, keskkonnakaitset, tolliprotseduure, kriminaaljurisdiktsiooni jagamist Eesti ja USA vahel ja muud sellist, mida on vaja paika panna, kui USA sõdurid siin viibivad.

Eelnõu võeti küll vastu, kuid Keskerakonna, valitsuse juhtpartei, mitmed liikmed jätsid selle poolt hääletamata, olgugi, et nad olid riigikogus kohal. Kohalolekukontrolli ei teinud Igor Kravtšenko, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Andrei Novikov, Martin Repinski ja Mihhail Stalnuhhin. Nemad kuuekesi puudusid ka eelnõu hääletuselt. Dmitri Dmitrijev, Valeri Korb ja Vladimir Velman registreerisid end küll kohale, kuid jätsid hääletamata.

Järgmise otsuse eelnõu hääletamisel olid aga mitmed puudujad juba kohal ja hääletuspuldi taga. Maapõue põhialuste otsuse poolt hääletasid ka mõned minutid varem puudunud Kravtšenko, Lenk, Loone ja Stalnuhhin. Repinski puudus ja Novikov jättis hääletamata.

See näitab, et esimesena nimetatud neli keskerakondlast olid tegelikult riigikogus kohal, teiste saadikute sõnul kõndisid Stalnuhhin ka veel mõned keskerakondlased Eesti-USA kaitsekoostöö leppe hääletuse ajaks saalist välja.

Seotud lood:

Reformierakonna fraktsiooni liige ja riigikogu aseesimees Taavi Rõivas küsis riigikaitsekomisjoni esimehelt Hannes Hansolt, kes SDE liikmena kuulub koalitsiooni, kas saadikute väljakõndimine saalist on märk erinevatest vaadetest võimuliidus.

„Kuna ma istun saalis suhteliselt ees, siis ma ise kahjuks nende liikumist ei täheldanud,“ vastas Hanso. „Aga kui liikumine oli, siis mul on hea meel, et 82 riigikogu liiget kohalolnutest hääletas selle poolt, mis on, nagu me mõlemad teame, Eesti Vabariigi ja liitlassuhete seisukohalt erakordselt oluline, et me saaksime selle asjaga ühele poole, nagu on saanud meie kolleegid Lätist ja Leedust ja tervest reast teistest NATO liikmesriikidest. Nii et mingist kokkuleppest mina küll midagi ei tea, see on vastus. Iga inimese käest võib eraldi küsida, mis ta sel hetkel, kui hääletus toimus, tegi.“