Oru park on looduskaitse all juba 1957. aastast. Pargi maastikukaitseala pindala on olnud siiani 75,37 hektarit, võrreldes eelnevalt kaitse all olnud alaga on välispiiri korrigeerimise tõttu kaitseala pindala veidi vähenenud - 74,70 hektarit, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Võrreldes siiani kehtinud kaitsekorraga on leevendatud nii jahipidamise, kalapüügi kui ka rajatiste rajamise piiranguid.

Pargi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu-ja aiakunsti
hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega, samuti ka jõesilmu elupaiga kaitse.

Pargi maastikukaitseala looduslikuks väärtuseks on mitmekesine reljeef, seal on maastikuelemente Põhja-Eesti panka süüvinud Toila klindilahest ja Pühajõe klindisaarest, klindilahte suubuv kärestikulise sängiga Pühajõgi on rajanud endale aga ühe kauneima Põhja-Eesti oru.

Pargil on suur ajaloolis-kultuuriline ja dendroloogiline väärtus, see on rajatud tuntud arhitekti Georg Kuphaldti planeeringu järgi aastatel 1897-1901. Maastikupargi planeering on põhijoontes koos pargi
rajatistega (sillad, lossiaia väravad, lossiaed, vaatepaviljon, tiigid) taastatud ja pargis kasvab üle 300 puittaimeliigi.

Looduslike ja ajalooliste väärtuste tutvustamisel on Oru park olnud aastakümneid rahvaürituste korraldamise paik.

Kaitseala maa-ja veeala kuulub ühte piiranguvööndisse.