Kühmnokk-luiged hakkavad reeglina lääne- ja lõunapoole liikuma novembris-detsembris, kuid seoses erakordselt soojade ilmadega jäid üsna paljud nendest veel siia peatuma.

Mõned linnud lahkuvad alles jää tulekuga, aga seoses toitmisega võivad ka nemad jääda paigale.

"Inimesed pakuvad lindudele reeglina saiatooteid. Süsivesikute rikkad jahutooted ei kuulu aga lindude looduslikule toidualauale ja kahjustavad nende seedeorganeid ning kahandavad lennu- ning sigimisvõimekust", ütles Eestimaa loomakaitse liidu juht Heiki Valner.

"Veelindude normaalne käitumine on rännata külmade ilmade saabudes ja loodusliku toidu vähenedes lõuna- ja läänepoolsetele aladele ja seda plaani ei tohiks inimene mitte mingil juhul segamini lüüa", rõhutas Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

Tallinna linnuklubi liikme ornitoloog Aarne Tuule sõnul muutuvad meil talvituvad linnud ka kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning haigustele. "Linnud kogunevad enamasti väikeste jäävabade veesilmade ümber ning pidevalt toitmiskohtades rüseledes puutuvad nad omavahel ja väljaheidetega sagedasti kokku. See soodustab aga erinevate haiguste levikut".

Väikestel jäävabadel aladel ei jätku neile ka toitu ning nad jäävad lõpuks ikka nälga ning hukuvad. "Seega tänane luigetoitja on süüdi veebruaris-märtsis hädas olevate lindude surmasm," sõnas Valner.

Jaanuarikuu lõpuni käivad loomakaitse liidu vabatahtlikud pealinna enim levinud lindude toitmiskohtades ning teevad teavitustööd ja jagavad lindude toitmise kahjulikkust selgitavaid flaiereid.