Organisatsioonid ootavad peaministrilt toetust ohutute koolide deklaratsioonile

 (4)
Õpikud.
Õpikud.Foto: Priit Simson

Ohutute koolide deklaratsioon on poliitiline avaldus, millega riigid kohustuvad tagama, et koolid ja ülikoolid oleksid relvakonfliktide ajal kaitstud. Samuti on eesmärk, et kõikvõimalikke rünnakuid haridusasutustes, õpetajate ja õpilaste vastu uuritaks ja kinnitataks asjakohaselt.

32 Eesti organisatsiooni, kes puutuvad oma töös vahetult kokku haridusvaldkonna, inimõiguste kaitse või kriisikolletega, saatsid peaminister Jüri Ratasele üleskutse, et Eesti toetaks ohutute koolide deklaratsiooni.

Ohutute koolide deklaratsioon on poliitiline avaldus, mis pandi kokku 2015. aastal Norra ja Argentina valitsuste juhitud konsultatsioonide käigus. Riigid, mis deklaratsiooni toetavad, kohustuvad astuma konkreetseid samme, millega tagada, et koolid ja ülikoolid oleksid relvakonfliktide ajal kaitstud sõjalise kasutuse eest ning et kõiki võimalikke rünnakuid haridusasutuste, õpetajate ja õpilaste vastu uuritaks ja registreeritaks asjakohaselt.

Deklaratsiooni toetanud riigid võtavad endale kohustuse järgida suuniseid koolide ja ülikoolide kaitsmiseks sõjalise kasutamise eest relvakonfliktis. See on juhendmaterjal, mis annab võimalikele konfliktiosalistele suuniseid, kuidas süsteemselt hoiduda koolide ja ülikoolide kasutamisest sõjalistel eesmärkidel ning kuidas paremini koole ja ülikoole konfliktiolukorras kaitsta, tagades sellega laste ja noorte ligipääsu haridusele.

Seotud lood:

Tänase seisuga on deklaratsiooni toetanud juba 101 riiki, nendest enam kui pooled ÜRO liikmesriigid. Nende hulgas on 24 Euroopa Liidu liikmesriiki, 23 NATO liiget, 40 Euroopa Nõukogu liikmesriiki ning 42 OSCE liiget. Ainsad Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei ole deklaratsiooniga veel liitunud, on Eesti, Läti, Leedu ja Ungari. Sajas riik, mis deklaratsiooni toetas, oli Ukraina.

14 000 rünnakut haridusasutustes

Vajadus haridusasutusi, -töötajaid ja õpilasi relvakonfliktide ajal paremini kaitsta ning tagada lapse õigus haridusele on suurem kui kunagi varem. Vahemikus 2014–2018 toimus haridusasutuste vastu suunatud rünnakuid üle 14000 korra 34 riigis. Samas ajavahemikus on relvastatud rühmitused ja riikide endi sõjaväed kasutanud koole ja ülikoole sõjaväebaaside, kasarmute, moonaladude, tulistamispositsioonide ja kinnipidamiskeskustena vähemalt 30 riigis, kus on aktiivne relvakonflikt. Koolidevastaste rünnakute ja nende sõjalise kasutuse tõttu kannatavad kõige rohkem haridust omandada soovivad lapsed ja noored ning haridustöötajad.

"Eesti on seoses värske ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisusega kahtlemata teravdatud rahvusvahelise tähelepanu all. Tulenevalt sellest kaheaastasest positsioonist on Eestil harukordne võimalus näidata senisest enam üles globaalset liidripositsiooni hariduse ja väärtuspõhise välispoliitika vallas. Osaledes rahvusvahelises koostöös läbi rahuvalvemissioonide ja sõjaliste operatsioonide, on meil juba praegu kohustus tagada nii oma tegevuse kooskõla rahvusvahelise humanitaarõigusega kui ka selle kooskõla meie riiklike alusväärtustega," kirjutas üleskutses Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson.

"Riigina oleme ka oma rahvusvahelise humanitaarabi ja arengukoostöö üheks keskseks eesmärgiks seadnud kvaliteetse hariduse tagamise, toetades selle eesmärgi elluviimist nõu ja rahastuse abil mitmetes riikides, mis on vaatamata sealsetele relvakonfliktidele võtnud oma eesmärgiks hariduse kaitsmise läbi deklaratsiooniga liitumise, sh Ukraina, Gruusia ja Afganistan," lisas ta.

Küsitlus #118543