Ainsa parlamendiparteina on Reformierakonna populaarsus veebruaris langenud: kui novembris toetas parteid veel 43 protsenti valimisealistest kodanikest, siis detsembris ja jaanuaris oli erakonnal toetajaid 36 ning veebruaris 28 protsenti.

Keskerakonna toetus on kõikunud viimastel kuudel vahemikus 23-26 protsenti: detsembris toetas erakonda 26, jaanuaris 23 ja veebruaris 25 protsenti valijatest.

Keskerakonnale järgneb populaarsuselt Reformierakonnaga koos koalitsioonis olev IRL, keda detsembris toetas 15, jaanuaris 16 ja veebruaris 21 protsenti inimestest. Samuti on oma toetust kasvatanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), kel oli detsembris 13, jaanuaris 14 ja veebruaris 16 protsenti toetajaid.

Eelmistel riigikogu valimistel kuus kohta saanud Eestimaa Roheliste ja Rahvaliidu populaarsus ei ole veebruaris jaanuariga võrreldes muutunud: rohelisi toetab uuringu kohaselt neli ja Rahvaliitu kaks protsenti valijatest. Üksikkandidaatide toetus on nii jaanuaris kui veebruaris püsinud kolme protsendi tasemel.

TNS Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul tuleneb Reformierakonna reitingu vähenemine ilmselt teiste, sarnase valijaskonna profiiliga erakondade - IRL-i ja SDE - suuremast aktiivsusest ja ka sellest, et nende kampaaniad on olnud efektiivsemad.

"IRL-i ja sotsiaaldemokraatide aktiivsuse kasv on potentsiaalsele valijaskonnale paremini tajutav, kuna eelnevatel aastatel jäid nad kommunikatsioonis selgelt Reformierakonna varju. Paljudele valijatele tunduski, et Reformierakonnale eriti alternatiivi ei ole," ütles Voog.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles BNS-ile, et erakonnale ei ole uuringu tulemused üllatavad. "Oleme pikalt rääkinud, et valimised on tasavägised. Üllatus saab see olla vaid neile ennustajatele, kes on rääkinud Reformierakonna liiga suurest edust - mingit liiga suurt edu pole ja iga hääl loeb," lausus ta ning meenutas, et eelmistel valimistel otsustas võidu 1,7 protsenti valijatest.

Michali sõnul on ka praegu erakondade reitingutes vahe väike ja iga valija hääl võib olla otsustav. Tema kinnitusel on Reformierakond valinud programmis majanduslikult vastutustundliku tee ja on pigem tagasihoidlikult teinud ka oma reklaamikampaaniat. "On inimeste otsustada, kas nad hindavad seda kui olulist väärtust - see ongi meie peamine vahe teiste erakondadega," lisas ta.

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson avaldas arvamust, et Reformierakonnal on põhjust uuringu tulemuste üle rõõmustada. "Kui seni oli neil hirm, et võidavad liiga suurelt ja teised erakonnad koonduvad nende vastu, siis nüüd on see võimalus märkimisväärselt vähenenud," ütles ta BNS-ile.

Simson märkis, et kuigi uuring viitab Reformierakonna populaarsuse langusele, ei pruugi see tegelikus valimissituatsioonis midagi tähendada. "Praegu on käimas e-valimised ning selline uudis võib mõjutada valimisaktiivsust Reformierakonnale soodsalt. Reformierakonna pooldajad võivad olla kindlad oma heas positsioonis nendel valimistel," lausus ta ja lisas, et kurvastada on pigem põhjust IRL-il, kes lootis saada poliitilisel maastikul Reformierakonnaga võrdseks mängijaks, aga pidi järjekordselt pettuma.

Keskerakonna toetus sõltub Simsoni hinnangul väga oluliselt nendest inimestest, kes majanduslikel põhjustel on lahkunud välismaale. "Nemad on sageli kõige rahulolematumad jätkuva seisakuga Eestis ja nõuavad muudatusi. Üldiselt aga areneb Keskerakonna toetus tõusujoones, mis on meie jaoks hea märk," lisas ta.

IRL-i esimees Mart Laar ütles BNS-ile erakonna reitingu kasvust rääkides, et IRL on erinevalt teistest otsustanud välja minna väheste, aga konkreetsete valimislubadustega ning julgenud paika panna oma punased jooned, välistades näiteks astmelise tulumaksu kehtestamise ja palgaarmeele ülemineku.

Laar ei soovinud siiski prognoosida, mitu kohta võiks IRL viimaste uuringute tulemusi arvestades valimistel saada. "See sõltub ikkagi sellest, mida nii meie kui ka teised erakonnad viimasel valimiseelsel kümnel päeval teevad," märkis ta.

Roheliste riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee oli erakonna neljaprotsendilise toetuse osas optimistlik. Tema hinnangul näitab roheliste reitingu stabiilsus TNS Emori küsitlustes, et rohelistel on välja kujunenud kindel valijaskond, keda päevapoliitilised tuuled ei kõiguta.

"Kui lisame neile ka meie ridades kandideerivate vabade kandidaatide - keda vastajad ehk tihti ka ekslikult üksikkandidaatide alla arvavad - toetusprotsendi, siis Emori viimane küsitlus kinnitab meie prognoosi, et Erakond Eestimaa Rohelised saab esindatud ka järgmises riigikogu koosseisus," lausus ta.

Erakondade igakuise populaarsusuuringu käigus küsitles TNS Emor 2.-23. veebruarini 792 valimisealist kodanikku. Neid vastanuid, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli veebruaris 25 protsenti. Viimaseid erakondade toetusprotsentides ei arvestata.

Neli aastat tagasi ehk vahetult enne eelmisi riigikogu valimisi oli Reformierakonnal TNS Emori andmetel veebruaris 27, Keskerakonnal 29, IRL-il 13, SDE-l 11, rohelistel 10 ja Rahvaliidul seitsme protsendi suurune toetus.

2007. aasta 4. märtsil toimunud valimistel sai Reformierakond parlamendis 31, Keskerakond 29, IRL 19, SDE 10 ning rohelised ja Rahvaliit kumbki kuus kohta.