Oravate parempopulism zombistab Eesti
Ohus on väärtused, mis valgustasid Eesti teed kuni EL-iga liitumiseni, hoiatab autor. “Suurima rünnaku all on tolerants, inimese õigus olla ja elada oma tahte järgi seni, kuni ta ei ohusta materiaalselt ülejäänud ühiskonnaosade omatahtsi olemist ja elamist.”
Lobjakas tsiteerib Aldous Huxley´d: “Kui tahad ühtehoidmist, on vaja kas välisvaenlast või sisevähemust, keda rõhuda.”
Liberalism — kõige laiemas mõttes inimese vabastamise ideoloogia — oli loomulikem vasturohi Nõukogude korrale, nendib autor. “Eesti on viimased 15 aastat olnud ettepoolenaalduv ühiskond, mille edu on orgaaniliselt sõltunud liberaalsete väärtuste ja elukorralduse levikust.”
Lobjakas kirjutab, et senine liberalismi kandja Reformierakond kantis end kolm aastat tagasi peale Res Publicaga ühinemise luhtumist ilmselt osalt külmast arvestusest ja osalt asjaolude kokkulangemisest tulenevalt ise paremale tiivale. “Eesti riiki juhib nüüd kaader, kel on liberalismiga samad suhted mis zombie’del eluga.”
Ajal, mil see on meile kõige ohtlikum, hakkab Eestist saama äraspidiromantiliselt enesessetõmbunud ühiskond, nendib Lobajaks. “Ühiskonna vapikilbile tõstetud ideaalid jõukus, õnn ja rahvuslus on ühe teise, kadunud aja loosungid. Võib näida paradoksaalne, et kohad, kus praegune Eesti kaitseb kõige kompromissitumalt Euroopa väärtusi, on Iraak ja Afganistan. Siin avanevadki meie päevade Eesti kaks palet.”
Olles väljastpoolt valgustatud, aga seestpoolt üha hämaram, hakkab Eestist taas saama osa “oma” lahendusi otsivast Vahe-Euroopast, ühes kontiinumis Valgevenest Poolani ja Tallinnast Bukarestini, nendib Lobjakas.
