Oravad: tuleb võtta suund palgaarmeele
"Enamiku lääneriikide eeskujul peab Reformierakond vajalikuks jätkata liikumist kutselise kaitseväe arendamise suunas,“ ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Raidma toonitas, et riigikaitse peab toetuma kodanike vabatahtlikule kaasatusele ja kaitsetahtele. „Selleks, et motiveerida vabatahtlikku panustamist riigikaitsesse loome eeldused lühendada ajateenistust kuuele kuule. Seda toetab uue gümnaasiumiastme riigikaitse ainekava tõhus rakendamine. Eelistatult tuleb ajateenistusse võtta kõik omal initsiatiivil sinna astuda soovijad. Enamiku lääneriikide eeskujul peab Reformierakond vajalikuks jätkata liikumist kutselise kaitseväe arendamise suunas,“ ütles Raidma.
Reformierakond peab oluliseks toetada kaitseliidu arendamist ning kasvavat rolli riigikaitses, uuendades selleks seadusandlust ning tagades liidule rahastamise. Reformierakond pöörab oma programmis tähelepanu ka Eesti kaitsetööstuse ja kaitseotstarbelise teadus- ning arendustegevuse toetamisele ning välismissioonidel osalenute kodanikuühiskonda ja -ellu tõhusa sulandumise poliitika arendamisele.
Raidma sõnul peab Reformierakond Eesti parimaks julgeolekutagatiseks NATO kollektiivkaitset ja aktiivset panustamist NATO ühispoliitikatesse.
„Kaitseväe suunal toetab seda kutselise kaitseväe arendamine ning aktiivne osalus rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kollektiivkaitse veenvuse tugevdamiseks tuleb Reformierakonna arvates suurendada NATO kohalolekut, arendada kahepoolset kaitsekoostööd liitlastega ning tagada Kaitseväe koostegutsemisvõime liitlasvägedega. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime peab tagama eeldused kollektiivkaitse toimivaks rakendumiseks,“ kirjeldas Raidma Reformierakonna nägemust.
Raidma rõhutas, et Eesti iseseisvus ja julgeolek on väärtused, mille arvelt ei tohi kokku hoida. „Reformierakonna juhtimisel saavutame järgneva kolme aastaga kaitsekulude tasemeks kaks protsenti SKTst. Jätkame kaitseväele moodsa relvastuse hankeid, investeeringuid Ämari lennubaasi, millel tugineb suur osa meie julgeolekust NATO liinil, samuti teistesse kaitseväe infrastruktuuriobjektidesse nagu Mereväebaasi Miinisadam ning Jägala sõjaväelinnak. Samuti kindlustame kaitseväele tänapäevased elamis- ja väljaõppetingimused,“ sõnas Raidma.
Reformierakonna välis- ja riigikaitsepoliitika eesmärk on parimate julgeolekutagatistega iseseisev Eesti riik, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade ning heaolu kasvule.
„Välispoliitikas tahab Reformierakond nende eesmärkide täitmiseks, et Eesti teeks ettevalmistusi edukaks EL eesistumiseks aastal 2018 ja tööd selle nimel, et pääseda ÜRO Julgeolekunõukokku aastal 2020. Samuti on eesmärgiks Eesti saamine NATO küberkaitse juhtriigiks,“ ütles välisminister Urmas Paet.
„Koostöös EASiga soovime arendada aktiivset äri- ja kultuuridiplomaatiat ning kõigiti toetada EL ja NATO laienemispoliitika jätkamist,“ lisas Paet.
Paeti sõnul on Reformierakonna jaoks olulised ka turvalisuse suurendamine EL piiridel ja tihedad suhted kõigi oma naabritega. „Peame tähtsaks ELi naabruspoliitikat ja soovime luua Eestisse Lennart Meri nimelise Idapartnerluse Koolituskeskuse.”
“Eesti kodanike ja ettevõtete huvide paremaks esindamiseks soovime saavutada viisavaba pääsu senisest enamatesse riikidesse, muuhulgas näiteks Brasiiliasse ja Taisse, avada saatkonna Kasahstanis ja peakonsulaadi Austraalias, rakendada peakonsulaadi Shanghais ning valmistada ette saatkonna avamist Indias. Lähiaastatel tuleb panustada suhete tihendamisse kõigi Euroopa Liidu strateegiliste partneritega, sealhulgas Hiina, India ja Brasiiliaga,” lausus Paet.
“Muidugi soovib Eesti olla aktiivne OECDs, edendada rahvusvaheliselt inimõigusi ja häid valitsemistavasid ning tihendada demokraatlikke väärtusi järgivate riikide ja organisatsioonidega senisest tihedamat koostööd,” märkis välisminister Paet.
