See eeldab eelmisel sügisel valitud kohalike omavalitsuste volikogude volituste pikendamist pooleteise aasta võrra, kuni 2015. aasta märtsini, teatas Reformierakonna pressiesindaja.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michali sõnul arutab erakonna juhatus järgmisel kolmapäeval valimisreformi ettevalmistava delegatsiooni moodustamist. Erakond kavatseb lähiajal alustada konsultatsioone ka teiste riigikogus esindatud erakondadega, et selgitada välja, kas õnnestub põhiseaduse muutmiseks ja valimisreformi läbiviimiseks saada parlamendis vajalik häälteenamus.

„Reformierakonna ettepanek on muuta põhiseadust kiireloomulisena ja alustada sellega veel sel kevadhooajal, et muudatused saaksid jõustuda veel enne selle riigikogu volituste lõppu. Meil on väga hea meel, et sellel ideel on tänaseks parlamendis juba vähemalt 50 toetajat,” lausus Michal.

„Tänase süsteemi jätkumisel ootab Eestit ees lõputu valimiskampaania,” ütles Michal. „Kui me tänase süsteemi järgi jätkame, on igast järgnevast kümnest aastast tervelt seitse valimiste toimumise aastad ja kogu järgmise saja aasta jooksul ei leidu isegi kahte järjestikust valimistevaba aastat.”

"Eelmise aasta vabariigi aastapäeva eel Tartus peetud kõnes Andrus Ansipi väljapakutud idee valimiste ühendamisest põhjustas juba siis elavat arutelu ja enamus tagasisidest oli positiivne,” meenutas Michal.

Michal märkis, et nagu Andrus Ansip ideed välja käies ka ütles, on peatusteta keerlev valimiskarusell Eestile olemuslik probleem. Valimiste ühendamine aitaks nii kulutusi kokku hoida kui pakuks suuremat koosmeelt poliitika kujundamisel, leiab Reformierakond.

Valimisreformi tulemusel väheneks oluliselt valimisaastate arv. Nii näiteks toimuksid järgmisel kümnel aastal Eestis valimised seitsme aasta asemel vaid neljal aastal. Järgmise saja aasta jooksul võidaksime aga tervelt 16 valimistest vaba aastat, mis on vaid veidi lühem periood uuest iseseisvuseajast.