Õppelaenu tagastamisega hädas olijate arv kasvab
Sinivee teab tuttavaid tudengeid, kes on pääsenud õppima riigieelarvelisele kohale ja võtnud ka õppelaenu. „Mõni on omale õppelaenu eest auto ostnud,” märkis ta. „Aga mõnel kulub suur osa õppelaenust ära pidudel.”
Swedbanki õppelaenude valdkonna juht Anu Vaino ütles, et õppelaenu tagasimaksmisega jäävad jänni eelkõige need, kes on mingil põhjusel õpingud katkestanud, sest vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele on nad siis kohustatud laenu tagastama kiiremini. „Muutunud majandusolukorrast tulenevalt on tekkinud ka selliseid võlglasi, kes on kaotanud töö või kes ei ole pärast kooli lõpetamist veel tööd leidnud,” rääkis Vaino.
Nende võlglastega, kes pole suutnud graafikujärgseid tagasimakseid tasuda juba kolm kuud, tegeleb riik ja tänavu on Swedbank riigile võlgnevuse edasiseks menetlemiseks edasi andnud alla ühe protsendi kõikidest portfellis olevatest lepingutest.
Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Rein Joamets ütles, kui varasematel aastatel riigile üle tulevate võlglaste arv vähenes, siis 2008. aastal on see kasvanud.
Kuna õppelaenu maksimaalmäära on pidevalt tõstetud, suurenevad pidevalt ka riigile üle antavad laenusummad. „On näha, et juba sel aastal on järsult kasvanud üle tulevate lepingute arv,” märkis Joamets. Sama tendentsi võib tema sõnul oodata ka järgmisel aastal.
Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Rein Joametsa sõnul võtab osa tudengeid õppelaenu liiga kergekäeliselt ning ta soovitab tudengitel enne õppelaenu võtmist tõsiselt järele mõelda, millele raha plaanitakse kulutada ja kas laenu võtmine on ikka nii hädavajalik.
„Kuna õppelaenu on võimalik võtta igal õppeaastal kuni maikuu viimase kuupäevani, siis ei pea laenu vajalikkuses kohe õppeaasta alguses kindel olema,” ütles Joamets.
Õppelaen on tema sõnul mõeldud eelkõige õppimisel tekkivate kulude finantseerimiseks, näiteks eluaseme üürimiseks, õppematerjalide soetamiseks ja õppemaksu tasumiseks.
