Õppekeeleerandit taotlenud gümnaasiumide noorte keeleoskus on hea ja paraneb

Valitsus ei andnud viiele Tallinna koolile luba õppekeeleerandiks gümnaasiumiastmes ehk 10.–12. klassis, sest koolide õpilaste eesti keele oskus on hea ja paraneb jätkuvalt. Koolid saavad hakkama 60 protsendi ulatuses eestikeelse aineõppega, teatas haridusministeerium.

Erandit taotlenud gümnaasiumide lõpetajate eesti keele oskus olnud läbi aastate reeglina hea või väga hea. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis ja Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis on eesti keele kui teise keele eksamitulemused jäänud viimastel aastatel vahemikku ca 65-85 punkti. Haabersti Gümnaasium paistis eelmisel aastal silma tugevalt paranenud keeleeksami tulemustega – keskmine kasvas üle 20 punkti 76,8 punktini.

Enamike erandit taotlenud koolide eesti keele kui teise keele eksami tulemused paranesid märkimisväärselt ka sellel aastal. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum keskmine tulemus tõusus lausa 14 punkti. Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Tõnismäe Reaalkooli tulemused kasvasid enam kui neli punkti.

Minister Jürgen ligi sõnul pole õpilaste huvides taotleda erandeid gümnaasiumidele, kelle noorte eesti keele oskus on reeglina tugevamate seas. „Hea keeleoskus on õpilaste huvides, annab neile rohkem valikuid edasiõppimiseks ja on eelis hea töökoha leidmisel,“ sõnas minister Ligi. Ta osutas, et ministeerium panustab jätkuvalt gümnaasiumiastmes osalisele eestikeelsele õppele üleminekusse.

Narva Täiskasvanute gümnaasiumi osas jätkub arutelu, et tagada sealsetele eripärastele õppuritele nii hea keskharidus kui ka eesti keele oskus. Ministeerium analüüsib koos Narvaga kooli reaalseid vajadusi ning koostab tegevuskava gümnaasiumi toetamiseks õpilaste eesti keele oskuse parandamisel. Samuti toetab ministeerium Narva Täiskasvanute gümnaasiumisse astunute eesti keele õpet veel ka eraldi. Lisaks on plaanis nõustada ja koolitada gümnaasiumi töötajaid.

Minister Jürgen Ligi kommenteeris, et Narva linnal ja täiskasvanute gümnaasiumil tuleb võtta suund sellele, et õpilane saaks koos diplomiga ka riigikeele oskuse, mis on ühiskonnas hakkama saamise ülioluline eeltingimus.

Gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele ülemineku otsus võeti vastu juba 1990. aastatel. Põhikoolis jääb õpe venekeelsetele lastele emakeelseks. Seal panustab riik ressursse eesti keele õppe kvaliteedi parandamisesse, õppevara arendamisesse ning õpetajakoolitusse.

Erandit taotlesid Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Haabersti Vene Gümnaasium, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Tallinna Mustjõe Gümnaasium ja Narva Täiskasvanute Gümnaasium.