Õppekavade rakendamine nõuab riigilt üksnes õppevahendite soetamiseks vajalike summade suurendamist. Õpetajate täiendkoolituse, uutes õppekavades ettenähtud rühmatundide ja valikkursuste korraldamine ei nõua lisakulutusi, teatas ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

Tänavu on üldhariduskoolidele õppekirjanduse ja õppevahendite soetamiseks riigieelarves ette nähtud 96 miljonit krooni. Seega on riigil viie aasta peale juba niigi planeeritud pool miljardit krooni õppekirjanduse ja muude trükitud õppevahendite muretsemiseks. Need kulutused tuleks teha niikuinii – tuleb siis osta vanade õpikute kordustrükke või uusi õpikuid. Seega ei tähenda kirjastuste poolt nimetatud summad mitte täiendavat kulu, vaid sisaldab endas peamiselt juba arvestatud kulutusi. Pealegi ei tule õppekavade vahetamisel asendada kaugeltki kõiki õpikuid.

Seega on aastatel 2011 kuni 2015 tarvis nimetatud summat riigieelarves suurendada 19,4 miljoni krooni võrra. See on ainus uute õppekavade rakendamisega kaasnev lisakulutus.

Õpetajate täienduskoolitusega seotud kulud kaetakse iga-aastaselt riigieelarvest eraldatavatest vahenditest, tänavu näiteks 75 miljonit krooni, ning uute õppekavade rakendamine ei nõua täiendkoolitustele minevate summade suurendamist, sest nende tutvustamisele pühendataksegi tavapärase täiendamise summad. Lisaks tehakse esma- ja täiendkoolituse osas koostööd Euroopa Sotsiaalfondi programmidega.

Nii on programmides, mis käsitlevad õppemetoodikate uuendamist ja õpetajate õppekavade alast täiendkoolitust, plaanis kasutada selleks ettenähtud raha üle 50 miljoni krooni. Koolide õpikeskkonna parandamine peab riigi- (muuhulgas näiteks Tiigrihüppe Sihtasutuse kaudu) kui ka omavalitsuste vahenditest igal juhul jätkuma, see ei sõltu ainult õppekava muudatustest. Õpikeskkonna arendamiseks on otstarbekas käivitada 2011. aastal täiendav riiklik programm.

Uutes riiklikes õppekavades ettenähtud põhikoolide rühmatunnid ning gümnaasiumide valikkursuste pakkumine ei eelda koolide rahastamismudeli muutmist ning ei too riigile kaasa täiendavaid kulutusi. Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamine jätkub vana korra järgi – see tähendab, et neid rahastab kaitseministeerium.