Täna presidendile saadetud kirjas rõhutavad opositsioonierakonnad, et uus seadus tekitab segadust ning selle vastu võtmisel on rikutud riigikogu töö- ja kodukorra norme.

Koalitsiooni häältega vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on riigieksam sooritatud, kui õpilane saab vähemalt ühe protsendi maksimaalsest tulemusest, riigieksam on sooritatud rahuldavalt aga vähemalt kahekümne protsendiga maksimaalsest tulemusest.

”Sõnastus ei anna gümnaasiumiõpilastele kindlat veendumust, et riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest,” seisab kahe riigikogu fraktsiooni kirjas.

“Selline olukord ei anna õpilastele piisavat õigusselgust. Koolilõpetajatele – ka sügisel alustavatele abiturientidele – ei ole üheselt arusaadav, millistel tingimustel on riigieksamid kindlasti tehtud,” lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

“Koolis tähendab “rahuldav” hinnet 3. Hinne allapoole seda on “mitterahuldav”. Uue seaduse järgi on võimalik aga eksami “sooritamine mitterahuldavalt.” See on sisuliselt ning ka teiste hariduselu korraldavate seaduste kohaselt absurdne,” selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser. “Eksami sooritamine “rahuldavast” madalama hindega on ju eksami mittesooritamine.”

Et seadus oleks selge ja ühemõtteliselt mõistetav, peaks kahe vastuolulise sätte puhul eelnõus säilima see, mis sai Riigikogu saalis suurema toetuse. Kooliseaduse puhul aga sõnastati kahest üksteist välistavast ettepanekust kokku kolmas ebaselge paragrahv, millele riigikogu täiskogu ei olnud heakskiitu andnud ning mis olukorra koolilõpetajate jaoks keerulisemaks muudab.