Opositsioon tümitab Tallinna eelarvet
Pentuse sõnul andsid linnapea lubadused, et opositsiooni ettepanekute ja märkustega arvestatakse, alust uskuda, et eelnõus sees olnud vead parandatakse. “Täna pean avansina antud tunnustuse aga paraku tagasi võtma,” ütles Pentus.
“Olulised valdkonnad, millele opositsioon parandusettepanekute kaudu tähelepanu juhtis, on endiselt parandamata. Pärast opositsioonierakondade ettepanekute teerullina maha hääletamist on endiselt olukord, kus näiteks teedeehituse rahadega käib linlastele puru silma ajamine. Teede ehitamiseks lubati oluliselt rohkem raha kui eelarvesse kirjutatud 300 miljonit. Aukude lappimist ei saa pidada teedeehituseks. Olulist hüpet teeolude paranemisel paraku ette näha ei ole.”
Pentuse sõnul on halvas seisus ka hariduseelarve. “Koolide remondiks investeerib linn järgmisel aastal linna raha 15 miljonit krooni. Seda on pretsedenditult vähe ja kui riik oma rahaga appi ei tuleks, saaks järgmisel aastal terves linnas remontida vaid käputäie klasse ja vahetada mõne kooli aknad või katuse. Aga koole on Tallinnas kümneid,” ütles Pentus.
Ta lisas, et siiani on selgusetu, kas haridustöötajate palgatõus tuleb ja kuhu on sel juhul palgatõusuks ette nähtud vahendid peidetud.
Ka Isamaaliidu fraktsioon ei toeta 2006. aasta linnaeelarvet, sest leiab, et Keskerakonna juhtimisel on eelarve koostamisel eraldatud liiga vähe raha laste ja noorte elu parandamiseks.
Pensionäridele makstava toetuse tõus — 17, 2 miljonit krooni — on suurem, kui kogu koolide remondiks eraldatav raha — 15 miljonit krooni. Samal ajal, kui koolide remondiks linnaeelarvest eraldatav raha on naeruväärselt väike, suurenevad Põhja-Tallinna ja Lasnamäe linnaosavalitsuste personalikulud ligi kaks korda, osutab Isamaaliit.
“Tallinna koolide kordategemiseks nelja aasta jooksul on vaja 1 miljard krooni. Selles olukorras on eriti absurdne, et koolide remondiks on eraldatud kõigest 15 miljoni krooni — samas, kui Eesti riik on eraldanud Tallinna koolide renoveerimiseks 60 miljonit krooni. Tallinna linn on aastaks 2006 eraldanud munitsipaalkoolidele neli korda vähem raha kui riik!” teatas Isamaaliit.
“See aga ei takistanud Keskerakonnal eraldada Vene kultuurikeskuse kapitaalremondiks 9 miljonit krooni ja Lasnamäe Lindakivi kultuurikeskuse renoveerimiseks samuti 9 miljonit krooni — eraldised neile kahele objektile on kokku tunduvalt suuremad kui kõigi Tallinna koolide remondiks linnaeelarvest eraldatav raha. Isamaaliidu hinnangul nelja aastaga Tallinna koole nii korda tehtud küll ei saa.”
Isamaaliit esitas parandusettepanekud ka 14,5 miljoni krooni eraldamiseks kõigi Tallinna lasteaedade korda tegemiseks ja viie miljoni krooni eraldamiseks kõigi Tallinna huvialakoolide remondiks. Keskerakondlik linnavõim lükkas need tagasi.
Isamaaliit leiab olevat propagandistliku väita, et Tallinna eelarve on igaühe eelarve. “Olukorras, kus selle keskkonna, kus lapsed oma ajast kõige rohkem viibivad, parandamiseks on eelarveraha planeeritud näpuotsaga, siis see eelarve on lastetute täiskasvanute eelarve, aga mitte igaühe oma.” Isamaaliit meenutab, et sellise, vaieldamatult mitte-lapsesõbralik eelarve, võeti vastu linnas, kus äsja, prožektorite säras võeti vastu lapsesõbraliku linna tiitel.
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni hinnagul toob linna tuleva aasta eelarve kaasa ühistranspordi hinnatõusu ja lapsevanematele suuremad kulutused. Samuti ei suuda linnavalitsus kaasata pealinna arengusse eurotoetusi, väidavad sotsid.
SDE fraktsiooni esimehe, rahvaliitlase Erika Salumäe sõnul ei saa fraktsioon toetada kiirustatult ümbertehtud eelarvet, millega linn paneb käe töötavate tallinlaste ja lastega perede taskusse. “Seda ilmestab hästi fakt, et eelarve eelnõus on peretoetuste maht võrreldes eakatele mõeldud toetustega ligi kaks korda väiksem. Kas Tallinn on tõesti väärt lapsesõbraliku linna tiitlit?” küsis Salumäe.
Ka teeb sotsiaaldemokraatide fraktsioonile muret eurofondide toetusrahade üliväike osakaal eelarves. Fraktsiooni aseesimehe Hannes Rummi sõnul on neli korda väiksema elanike arvuga Tartu linna tuleva aasta eelarves eurotoetuste maht 45 miljonit krooni. Lisaks saab Tartu linnale kuuluva veevärk investeeringuteks 100 miljonit krooni. “Tekib küsimus, kas Tallinna linnal puudub tahe või oskus europrojektide kirjutamiseks,” märkis Rumm.
