Opositsioon annab sisse peaminister Taavi Rõivase umbusaldusavalduse

 (37)
Loe umbusaldusavaldust täismahus!
Taavi Rõivas - oktoober 2016
Taavi Rõivas - oktoober 2016Foto: Sven Arbet

Riigikogu kolm opositsioonifraktsiooni algatavad tänasel parlamendi täiskogu istungil peaminister Taavi Rõivase umbusalduse, millele kutsutakse omapoolset toetust avaldama ka võimalikult palju koalitsioonisaadikuid.

Fraktsioonide esimeeste sõnul on viimaste päevade sündmused ainult süvendanud arvamust, et Taavi Rõivas ei ole võimeline valitsust ja Eestit juhtima ning tuleb kiiremas korras sellelt ametipostilt taandada.

„Taavi Rõivas on oma otsustamatusega suutnud Eesti viia täielikku seisakusse ning tema juhtimisel ei suuda valitsus langetada suuri ja vajalikke otsuseid. Probleeme, mida peaministrile ette heita, leiab meie umbusaldusest mitmeid ning peaministri enam kui kaheldav tegutsemine Eesti esindaja määramisel Euroopa Kontrollikotta oli kõigest viimane piisk karikasse. Seetõttu on meie etteheidete nimekiri märksa pikem. Peaminister Rõivas on täielikult ära kulutanud oma vähese usalduskrediidi ning tema aeg valitsusjuhina on läbi. Usun, et sama arvavad ka paljud koalitsioonisaadikud,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson täna algatatavast peaministri umbusaldamisest.

Kadri Simson lisas, et peaministri umbusaldamisele annab Keskerakonna jaoks lisatuge ka nädalavahetusel toimunud Keskerakonna kongress, kus kogunenud delegaadid võtsid vastu poliitilise avalduse, millega nõutakse samuti peaministri taandumist.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel lisas põhjusena asjaolu, et peaminister Taavi Rõivase suutmatus tegeleda riigiettevõtete politiseerimise küsimusega on jõudnud järku, kus see on täielikult hävitanud valitsuse koostöövõime. Alustada tulnuks tõdemusest, et nõukogude parteiline komplekteerimine on põhiolemuselt vale ning see ei puuduta üksnes Riigikogu liikmeid.

„Reformierakondlastest Riigikogu liikmed andsid küll eile teada, et nad taanduvad riigiettevõtete nõukogudest, kuid see sai tehtud viimases hädas ning olude sunnil. Peaminister peab võtma vastutuse tekkinud segaduse eest ning koos nõukogudest taanduvate saadikutega ka end valitsusjuhi positsioonilt taandama,“ rääkis Andres Herkel.

„Eesti inimesed ootavad Taavi Rõivase valitsuse langemist ning näiteks täna korraldatakse selle kinnituseks parlamendi ees ka vastavasisuline pikett. Peaministri senine töö on olnud mitterahuldav ja kui me jätkame tänasel rajal, siis süveneb stagnatsioon veelgi. Peaminister on tänase seisaku garant ning ma loodan siiralt, et meil õnnestub ta kiiremas korras välja vahetada,“ võttis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaministri umbusaldamise põhjused kokku.

Umbusaldamise algatamiseks Riigikogus on vaja 21 häält ning peaministri umbusaldamiseks ja valitsuse tagasiastumiseks on oluline saada 51 parlamendisaadiku toetus.

Umbusaldusavalduse täistekst

Kirjalik nõue umbusaldamise avaldamiseks peaminister Taavi Rõivasele

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 133 alusel avaldame umbusaldust peaminister Taavi Rõivasele.

Taavi Rõivase juhitud valitsusel puudub mõistlik maksu- ja majanduspoliitika, mille tagajärjel pole võimalik Eesti majanduskasvu seisakust välja tuua. Seega on lisaks seisakule majanduses meil võimul seisakuvalitsus, nagu koalitsioonipartnerid seda ka ise avameelselt on nimetanud.

Kobareelnõuga räpakalt tõstetud aktsiisid on olnud väga halb vahend valimislubaduste lunastamiseks, sest sellega on haavatud Eesti konkurentsivõimet naaberriikidega võrreldes.

Sotsiaalmaksu ravikindlustusosa poole protsendiline langetamine olukorras, kus Eesti Haigekassa vajab lisavahendeid, annab kinnitust, et valitsus ei ole võimeline algatama vajalikke samme Eesti sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selle asemel, et tunnistada tõsiseid probleeme haigekassas ja pensionisüsteemi rahastamises, peidetakse pea liiva alla ning eitatakse muresid.

Valitsuse haldusreform, mille teostamiseks loodi lausa eraldi ministrikoht, on taandunud omavalitsuste sunduslikuks liitmiseks, mis ei muuda midagi omavalitsuste sisulises toimimises. Lahendamata on ka kiirkorras vastu võetud haldusterritoriaalse reformiga kaasnenud omavalitsuste ülesannete ja tulubaasi küsimused. Valitsus pole endiselt saavutanud kokkulepet lubatud valdkonnaseaduste muutmise osas. Sellega venitamine paneb surve alla kõik Eesti omavalitsused, kes peavad läbirääkimisi omavalitsuste vabatahtliku liitumise osas.

Valitsuse tegevusetus on pannud ka riigikogu olukorda, kus enne omavalitsuste vabatahtliku liitumise etapi lõppu pole võimalik anda garantiisid tulevase rahastuse ega ka ülesannete jaotuse osas. Seega pole omavalitsuste sisulises toimimises vähematki läbimurret. Omavalitsuste iseseisvuse ja finantsautonoomia suurendamise asemel liigub valitsus täiendava tsentraliseerimise suunas.

Taavi Rõivas peaministrina jätkab mittepoliitiliste ametite poliitilist mehitamist ning eirab jätkuvalt õiguskantsleri üleskutset järgida riigiettevõtete nõukogudes võimude lahususe põhimõtet ning kutsuda nõukogudest tagasi reformierakondlastest riigikogu liikmed.

Taavi Rõivas eiras Keskerakonna, Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonide juhtide ettepanekut korraldada pikalt toppama jäänud Eesti esindaja määramiseks EL Kontrollikotta avalik konkurss. Taavi Rõivasel puudus huvi kompromisskandidaadi leidmiseks läbipaistva konkursiga ja riigi usaldusväärsust kõigutava venitamiseta. Alles 10. oktoobril 2016. aastal otsustas Vabariigi Valitsus erakorraliselt telefoni teel peetud kabinetiistungil esitada ilma veenvate põhjendusteta Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikojas endise ministri Juhan Partsi. Vastuoluline otsus tekitas Eesti ühiskonnas laialdast pahameelt. Taavi Rõivas pole peaministrina soovinud ega suutnud lahendada riigiettevõtete juhtimise põhiprobleemi, milleks on ülemäärane politiseeritus ja vastutuse hajusus.

Taavi Rõivase juhitud valitsuskabinetis poliitilise otsusena langetatud mandri ja suursaarte vahelise praamihanke läbiviimine on halvendanud teenuse taset ning kogu protsessist võib välja kooruda Eesti lähiajaloo suurim korruptsioonijuhtum. Tegemist on hankega, mille raames on tehtud miljonitesse eurodesse ulatuvaid valeotsuseid ning mille otseseks kannatajaks on Eesti inimesed. Valitsuse kahjulike otsuste eest peab vastutuse võtma peaminister Taavi Rõivas.

Taavi Rõivase juhtimisel ei ole valitsus astunud samme poliitilise konkurentsi elavdamiseks, selle asemel liigub valitsus täiendava tsentraliseerimise suunas. Üheks näiteks on nii-öelda kahe tooli seadus, mis võimaldab riigikogu liikmetel kuuluda samaaegselt ka kohalikesse volikogudesse ning mõjutada nende otsuseid.

Peaministrina on Taavi Rõivas vastutav riigi julgeoleku eest, paraku näeme, kuidas riigikaitse arengukavad ei kohandu vähimalgi määral halvenenud julgeolekuolukorrale. Riigikaitsesse suunatakse küll raha juurde, kuid esmase iseseisva riigikaitse võimekust see ei paranda, võimekuslünki isegi ei plaanita likvideerima asuda. Siseturvalisus on kroonilise alarahastuse tõttu lakanud paljudes riigi piirkondades kodanike jaoks toimimast, Eesti ja Euroopa välispiir on jätkuvalt valvatud vaid osaliselt.

Peaministri esmased reaktsioonid ja retoorika immigratsioonikiriisis olid ebaadekvaatsed.

Taavi Rõivase valitsused on aastaid eiranud kriisi põllumajanduses, lastes rahvastiku ära toitmise, regionaalpoliitika elujõulisuse ning ekspordi seisukohalt üliolulisel sektoril liikuda hääbumise suunas. Valitsus vaatab hoolimatult pealt, kuidas oluline majandussektor kokku variseb.

Eesti elanikud hindavad peaminister Taavi Rõivase toimetulekut oma tööga mitterahuldavaks. Seda on kinnitanud kõik järjestikused Turu-uuringute AS-i läbiviidud esindusliku valimiga küsitlused, kus viie palli skaalal on hinnang jäänud pidevalt alla skaala keskmise.

Peaminister Taavi Rõivas on kaotanud täielikult opositsiooni usalduse ning ei suuda kontrollida ka enda juhitavat valitsust, mis on juhi puudumise tõttu koostöövõimetu.

Allakirjutanute silmis vajab Eesti riik uut ja otsustusvõimelist valitsust.