Õpilaste vähesus sulgeb gümnaasiume
Praxise uuring soovitas gümnaasiumide hulka vähendada sadakonna ehk ligi poole võrra. Tegelikus elus on vaid kümmekond gümnaasiumi otsad kokku tõmmanud, samal ajal on praegu algkoole võrreldes 2000. aastaga kaks korda vähem ja põhikoole sama ajaga võrreldes veerandsaja võrra vähem.
Nii Annuse kui ka Viljandi maavanema Kalle Küttise sõnul on laiutavat koolivõrku kokku tõmmatud peaaegu ainult algkoolide arvelt, kuid gümnaasiume on vallad jäärapäiselt kui prestiiži näitavaid õppeasutusi elus hoidnud.
Annuse sõnul ehmatas teda juba kolm aastat tagasi, et gümnaasiumid pretendeerivad kõrvu põhikoolidega algklasside lastele. “On ime, et algkoole veel üldse alles on,” lausus Annus. Sellest aastast kehtiva rahastamisskeemiga soovib ministeerium anda omavalitsustele üheselt mõista, et riik peab esmatähtsaks kodukohalähedaste alg- ja põhikoolide arendamist ning gümnaasiumihariduse koondumist eelkõige keskustesse.
Maavanema hinnangul peaks üheksast gümnaasiumist Viljandimaal mõne aasta pärast pille kotti panema hakkama neli. Viljandi linna neljast keskhariduse andjast jääks alles kaks ja maakonnas jätkaks Suure-Jaani, Tarvastu ning üks kahest Lõuna-Viljandimaa koolist.
Küttis toetab nn puhaste gümnaasiumide ideed, kus põhi- ja algkoolid on eraldi. “Viljandis peaks olema üks puhas gümnaasium,” lausus ta.
Mõni nädal tagasi kinnitas valitsus kohalike investeeringutoetuste kava (KOIT), kust said arendamiseks raha mitmed gümnaasiumid, kellel haridus- ja teadusministeerium ei näe õpilaste arvu vähenemist silmas pidades justnimelt gümnaasiumi osas elulootust.
Näiteks Viljandimaal saab kolm väikest maagümnaasiumi Euroopa rahalaekast kümneid miljoneid kroone, kuigi neist kaks peaksid mõne aasta pärast gümnaasiumiosa sulgema.
