Oluliseks probleemiks peab õpilasliit otsustuse kiirust. “Sügavalt kaheldav on, kas nii kiiretele otsustele on tegelikult eelnenud vajalik dialoog kõigi osapooltega – õpetajate, õpilaste, hoolekoguga,” sõnas Õpilasesinduste liidu juhatuse aseeesimees Liina Hirv. “Sellise tasandi otsus ei tohi jääda kitsa ringi pädevusse,” lisas ta Eesti Õpilasesinduste liidu teatel.

Anonüümseks soovida jäänud koolipere liikme sõnul pole aga arutelu toimunud ning õpetajaskonda informeeriti alles pärast otsuse avalikustamist: “Lütseumi sisekorra järgi on õpetajate ja lastevanemate nõusolek vajalik kooli olemuse muutmiseks, kuid hetkel juhtus nii et ei küsitud ei õpetajate ega lastevanemate arvamust selle muudatuse kohta,” andis kõnelune isik infot protsessi käigu kohta. Samuti tõi ta välja, et selline lähenemine erakooli moodustamiseks kindlasti ei soodusta vene ja eesti kogukondade lõimumist ning otsus baseerub väga tõenäoliselt ka soovil koguda venekeelsete valijate hääli valimistel.

Õpilasesinduste liit näeb sihtasutuse loomises ka ettekäänet eesti õppekeelele üleminekust kõrvale hiilimiseks. “Eesti õppekeelele üleminek toimub õpilaskonna huvides, et luua gümnaasiumi lõpetajatele parem lävepakk Eesti kõrgharidusmaastikule sisenemiseks. Sihtasutuse loomisel saadakse vabadus sellest mööda vaadata ja selline üldise hariduspoliitika eiramine ei ole õpilaskonna huvides,” seletas Hirv.