Gümnaasiumis religiooni-õpetuse tunnis osalevatest õpilastest 83 protsenti arvas, et õpetaja räägib eri religioonidest neutraalselt ja erapooletult, kirjutab Eesti Päevaleht. Vabatahtliku religiooniõpetuse kohta avaldasid arvamust 23 kooli õpilased.

“Õppurite muljed on positiivsed, ideoloogilise ajuloputuse kartus ei leidnud õpilaste arvates kinnitust,” ütles uuringu teostanud firma Saar Poll juhataja Andrus Saar.

Kõigest 11 protsendile õpilastest tundub, et mõnikord surub õpetaja oma usulisi vaateid peale.

Noortest ei pea religiooni eriti tähtsaks pooled tunnis käijad ning see pole üldse tähtis 33 protsendile tunnist loobunutele.

Sellest hoolimata hindavad lapsed religioonide tundmist oluliseks. Sellega nõustus 88 protsenti religiooniõpetuse tundides käijaid ning 67 protsenti selle aine mitteõppijaid.

Uuring küsitles samu noori 2004. aasta sügisel ja 2005. aasta kevadel vaatlemaks, milliseid muutusi religiooniõpetuse tundides käimine kaasa on toonud.

Suuremad muutused olid Saare sõnul toimunud just üld-inimlike väärtuste osas ning märgatav oli tolerantsuse ja eetiliste väärtushinnangute areng. Teine positiivne tendents oli Saare sõnul see, et noorte seisukohad olid muutunud paindlikumaks ning rohkem jäi ruumi ka kahtlustele.