Ministrid leidsid ühiselt, et meedias ekslikult juba eelarvesse planeerituks nimetatud eelarve töökavas sisalduv kaheprotsendiline palgatõus on tekitanud tarbetut segadust, teatas BNS-ile haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Mõlema ministri seisukoht on, et õpetajate palgatõus ei jää kindlasti sellele tasemele ning reaalne võimalus on tõsta haridustöötajate palka kuus kuni kümme protsenti.

Maimetsa sõnul näitas tööversiooni ümber tekkinud poleemika selgelt, et hariduse tähtsust Eestis ei saa kuidagi alahinnata.

“Haridus oli ja on Res Publica ning valitsuskoalitsiooni prioriteet,” rääkis Maimets. “Seda näitab seegi, et järgmisel aastal kavatseb valitsus suunata haridusse ligikaudu 400 miljonit krooni, mis tähendab kõigi haridusinvesteeringute ligi 20-protsendilist tõusu.”

Ministeerium soovib luua olukorra, kus koolidirektor saab õpetajate koosseisu hariduse huvidest lähtuvalt efektiivsemalt moodustada ning tal tekivad võimalused kasutada palka olulise motiveerijana.

Isamaaliit teatas kolmapäeval oma seisukohast, et koolide taset ei ole võimalik tõsta või isegi säilitada, kui õpetajate palgatõus ei ole tunduvalt kõrgem Eesti keskmisest.

“Ainult koole remontides ja ehitades saame me korras koolimajad, kuid ilma tasemel õpetajateta ei ole sellest lastele kui meie tulevikule, mingit kasu,” teatas Isamaaliidu avalike suhete juht.

Riigikogu liikme Tõnis Lukase sõnul kaotab valitsuse suurejooneliselt väljareklaamitud 21. sajandi kooli projekt ilma õpetajate palgatõusuta igasuguse mõtte.

“Arvestades riigikogu valimistel Res Publica lubadust tagada suurele osale õpetajatele topeltpalk, on praeguse valitsuse poolt otsustatud kaheprotsendilinet õpetajate palgatõus uskumatu pettus,” ütles isamaaliitlane, riigikogu liige Tõnis Lukas.

Isamaaliit on juba aastaid pidanud õigeks vähemalt 15 protsenti kõigi õpetajate palgatõusu aastas.