Kui haridus- ja teadusministeerium suutis tuleva aasta riigieelarvest välja võidelda õpetajatele ligi kaheksa protsendilise palgatõusu, siis nüüd tuleb omavalitsustel endil leida tuleva aasta eelarvet koostades samuti kümneid miljoneid kroone, et tõsta lasteaiaõpetajate palku.

Valga linnapea Ivar Undi sõnul on lasteaiaõpetajate palgatõstmiseks kaks suuremat põhjust: esiteks ei saa õpetajaid ja lasteaiaõpetajaid kohelda ebavõrdselt, teiseks aga jätkub ka tuleval aastal riiklik programm „Igale lapsele lasteaiakoht“, kust omavalitused saavad lasteaiaõpetajate palgatõstmistoetust. Selleks, et riigilt lasteaiaõpetajate palgamaksmiseks toetust saada tuleb aga omavalitsusel lasteaiakasvatajatele maksta vähemalt noorempedagoogi alampalka.

Sel aastal on noorempedagoogi alampalgaks ligi 9500 krooni. Tuleval aastal tõuseb see tõenäoliselt vedi üle 10 200 krooni. Täpset noorempedagoogi alampalgamäära pole täna võimalik haridus- ja teadusministril veel välja öelda, kuna läbirääkimised haridustöötajate esindajatega alles käivad.

Undi sõnul on aga selge see, et osa saada riikliku programmi palgatoetusrahast, tuleb peaaegu kõikidel omavalitsustel lasteaiaõpetajate palku tõsta. Valga linna tuleva aasta eelarve koostamine on alles algusfaasis, kuid linnajuhtide esialgsete plaanide kohaselt tõuseb lasteaiaõpetajate palk keskmiselt viis protsenti. „Üks protsent lasteaednike palgatõusu maksab linnale umbes miljon krooni,“ selgitas Unt. Tuleval aastal peaks Valgas keskeriharidusega kasvataja saama vedi üle 8000 krooni. Kõrgharidusega kasvataja aga juba veidi alla 10 000 krooni.

Tartu abilinnapea Jüri Sasi sõnul plaanib ka Tartu linn tuleval aastal lasteaiaõpetajate palku tõsta. „Kuigi ka meil on eelarve alles koostamisel ja läbirääkimised linnavalitsuses erinevates haldusalades on alles käimas, on eesmärk lasteaiaõpetajate palku tõsta samapalju kui üldhariduskoolide õpetajatel,“ lisas Sasi. Pikemas perspektiivis on Sasi sõnul Tartul plaanis lasteaednike palgad viia vastavusse noorempedagoogi palgaga. Sel aastal saavad Tartus kõrgharidusega lasteaiaõpetajad 9000 krooni ja keskeriharidusega õpetajad 8000 krooni.

„Kindlasti on meie jaoks noorempedagoogi alampalga saavutamine eesmärk ka seepärast, et riik aitab sellisel juhul lasteaiarühmi remontida ja ka toetab ka palgavahenditega,“ selgitas Sasi.

Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul ei saa ta veel praeguses eelarvekoostamise faasis lubada, et palk kindlasti tõuseb. „Kahtlemata õpetajate palkade tõusule võiks järgneda lasteaiaõpetajate palgatõus. Ma usun, et ka Tallinnas lasteaiatöötajate palgad tõusevad,“ lisas Jäppinen.

Veidi ettevaatlikuks teeb omavalitsusi lasteaiakasvatajate palku tõestes riigi võimalik taandumine varasematest kokkulepetest. Valga linnapea sõnul võib riik riiklikust programmist kasvatajate palgatõstmistoetuse ootamatult lõpetada. „Sellisel juhul on omavalitsused tõsiste probleemide ees, sest kui täna toetab riik palgatõusu omaosaga, siis ühel hetkel tuleb omavalitsustel ka see riigi osa kinni maksta,“ lisas Unt.

Omavalitsustele makstav kasvatajate palgatoetus võib suureneda

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel võivad omavalitsused tuleva aasta eelarvet koostades arvestada kasvatajate palku tõstes riigipoolse toega.

Ministeeriumi avalike suhete konsultant Aire Koik selgitas, et sarnaselt tänavusele aastale on ka tuleva aasta riigieelarve eelarves olemas 150 miljonit krooni, millest 75 miljonit on palgatõusu toetuseks ja 75 miljonit lasteaiarühmade renoveerimiseks.

„Selle 150 miljoni krooni jaotuse otsustab valitsus tõenäoliselt jaanuaris, kui riigieelarve on vastu võetud. Teoreetiliselt on võimalus neid proportsioone ka muuta. Selle üle, kui palju 150 miljonist läheb palgavahendite toetuseks ja kui palju õpikeskkonna arendamiseks, peab enne lõplikku otsustamist rääkima veel läbi omavalitsusliitude koostöökoguga,“ lisas Koik.

Sel aastal said riiklikust programmist „Igale lapsele lasteaia koht“ toetust 227 omavalitsusest valdav enamus. Toetust ei saanud ainult 30 omavalitsust, kusjuures neist kuuel polnudki lasteaeda. 24 omavalitsuses jäid lasteaiaõpetajate palgad allapoole õpetajate palga alammäära, mistõttu ei kvalifitseerunud need omavalitsused abikõlbulikeks.

Palgavahendite toetus eraldatakse omavalitsustele, kus on oma kõrgharidusega lasteaiaõpetajate palgad viinud samale tasemele üldhariduskoolide nooremõpetaja palga alammääraga ja keskharidusega lasteaiaõpetaja palk peab olema vähemalt 85% sellest. Uute palkade kohta peavad omavalitsused esitama oma andmed rahandusministeeriumile hiljemalt 31. märtsiks 2009.

30 omavalitsust ei saa riigilt lasteaiaõpetajate palgamaksmise toetust

2008. aastal ei saanud 30 omavalitsust riigilt lasteaiaõpetajatele palgamaksmistoetust, sest omavalitsustes kas polnud lasteaeda või olid lasteaednike palgad väiksemad kui nõutud.

Nissi vald

Narva linn

Narva-Jõesuu linn

Püssi linn

Sillamäe linn

Alajõe vald

Kohtla vald

Lüganuse vald

Sonda vald

Tudulinna vald

Väätsa vald

Rakke vald

Varbla vald

Lümanda vald

Ruhnu vald

Torgu vald

Kallaste linn

Luunja vald

Meeksi vald

Peipsiääre vald

Piirissaare vald

Õru vald

Võhma linn

Kõo vald

Tarvastu vald

Võru linn

Haanja vald

Meremäe vald