Õpetajad proovivad nutividinaid liitlasteks muuta
Omapärase algatusega tuli välja Kuressaare gümnaasiumi 8.b klass, kus eesti keele ja kirjanduse ning inglise keele tundides õpilaste telefonid kokku korjatakse ja tunni lõpuks taas tagasi antakse, kirjutab Saarte Hääl.
Klassijuhataja Marit Tarkini kinnitusel ei ole ta kuri õpetaja. Otsus neis tundides telefonidest loobuda sündis koostöös õpilastega ja seni pole keegi nurisenud.
Emakeeleõpetaja Tarkini arvates oleks nutitelefonist kasu näiteks sõnaraamatu asendajana. “Siis jääks ära vajadus vedada klassi kolmkümmend paksu raamatut,” ütleb ta.
Õpetaja arutab, et võib-olla põhikooli osas kasutataks telefone tõepoolest internetis surfamiseks, sest klassides on WiFi olemas, kuid gümnaasiumi osas peavad õpilased juba ise aru saama, mida ja kelle jaoks nad õpivad.
Enamik üleeile klassis olnud õpilasi ütles, et said esimese telefoni juba enne kooli. Seega lõpetab lähiaastatel kooli mobiilipõlvkond ja Marit Tarkini arvates peaks haridussüsteem juba täna mõtlema sellele, kuidas teha nutitelefonist oma liitlane õppetöös.
“Keelamine nagunii täielikult ei õnnestu ja tekitab vaid konflikte,” on pedagoog veendunud.
Suurimaks probleemiks peab ta õpilaste kirjutamisoskuse vähenemist ning ka joonistada saab arvutis vaid klahvivajutustega. Kuid tänapäeva õpilased peavad nagunii meeles vaid 5-10% materjalist. Ülejäänud info leitakse just internetist.
Marit Tarkin ei välista võimalust, et ühel hetkel on inimkond tehnikast tüdinud ja saabub taas aeg, mil õpetaja ja õpilane jalutavad aias ja vestlevad, nagu toimus õppetöö Vana-Kreekas.
Saaremaa ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetajast õppealajuhataja Marek Schapel ütleb, et neil on juba mitu aastat kooli sisekorra eeskirjades punkt, mis lubab õpetajatel ja õpilastel mobiile ja muid elektroonilisi vahendeid kasutada vaid õppeotstarbel.
Oma kogemusest teab ta, et õpilased laua all salaja oma nutitelefone siiski näpivad. Sellisel juhul jääb otsus, kuidas ja kas keelatud tegevusele reageerida, õpetaja teha. Leebelt võib suhtuda vaid tavatundides. Kontrolltööde ajal on “vidinate” kasutamine välistatud, kinnitab Schapel.
Õppealajuhataja pole küll vastavat uuringut läbi viinud, aga ta usub, et pärast algklasse on kõigil õpilastel mobiil. “Nutitelefonidega on aga teine lugu. Neid pole veel kõikidel õpetajatelgi,” lisab ta.
Ka Muhu põhikooli direktor Andres Anton ütleb, et kooli kodukorra punktis 17 on kirjas: “Mobiiltelefonid on koolipäeva jooksul välja lülitatud. Kaasas on vaid õppetööks vajalikud vahendid.”
Direktori sõnul sõlmitakse iga kooliaasta alguses õpilasega leping kooli kodukorra täitmise kohta. “Kui keegi seda rikub, tuleb pahandus,” on Anton resoluutne.
Nutitelefoni kasutamist õppevahendina peab ta tulevikuteemaks, kuid sellist võimalust ka ei välista. “Alles hiljuti me ju ei teadnud, et arvutid hakkavad levima,” tõdeb ta.
Valjala põhikooli direktor Aive Mõistlik ütleb, et nende koolis telefonidega probleemi pole. “Tundide ajal on need välja lülitatud,” selgitab ta.
Küll aga toimusid koolis tema sõnul juba kaks nädalat tagasi mõttetalgud, kus arutati nutitelefonide kasutamise võimalusi. Enne otsuste tegemist küsitakse ka õpilaste arvamust.
