Õpetaja: õpikute puudumine on õpilastega inimkatsete tegemine

Uutele õppekavadele üleminek, ilma et oleksid valmis uued õpikud, tähendab õpilastega inimkatsete tegemist, nentis Tallinna Lilleküla gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja Edward Kess.

Tänavu läksid esimesed, neljandad, seitsmendad ja kümnendad klassid üle uuele riiklikule õppekavale, kuid kõiki uue ainekavaga sobivaid õpikuid ja töövihikuid pole ning mõned neist ilmuvad alles järgmisel aastal. Edward Kess rääkis ETV saates "Terevisioon", et kuigi ta ise peab ennast õpetajaks, kelle jaoks õpik on abimaterjal, on õpikupuudus siiski natuke kriitiline, vahendab ERR Uudised.

"Sest noored kümnendikud, kes praegu, 20 päeva tagasi, on kooliteed alustanud, ei ole veel valmis selliseks ülikoolilikuks meetodiks, et mina klassi ees räägin ja nemad panevad kõik kirja," rääkis Kess, kelle sõnul kurdavad seda internetis ka teised kümnendate klasside emakeeleõpetajad.

Kess ütles, et tegelikult tehakse nii õpilastega inimkatseid, sest õpetaja võib uueks olukorraks küll valmis olla, kuid ei tea, mida talt oodatakse.

Haridus- ja teadusministeeriumi üdharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ei olnud nõus, et nimetada uut olukorda inimkatseteks, sest õppekava ja ainekavad pole muutunud niivõrd palju.

"Õpik ei ole kunagi õpetanud. Alati on ainekava, õppekava see, millest lähtuda, ja just seal on kirjas see, milleks õpetaja peab valmis olema," rääkis Käosaar. Ta nõustus, et ülikoolilik õppemeetod ei sobi kümnendas klassis tõesti, kuid uutes õppekavades on väga palju tähelepanu pööratud ka uutele metoodikatele.