ÕÕVASTAVAD FOTOD | Kalamajas luusis raskelt haige rebane. Mida teha, kui koduukse eest sellises õnnetus seisus looma leiad?

 (92)
VTA ekspert selgitab, mida teha, kui linnas on metsloom

Delfi lugeja märkas täna päeval Tallinnas Kalamajas tavatult koledat vaatepilti, otse elumajade vahel liikus ringi kärntõves rebane. Ehkki rebaseid on linnas järjest rohkem, pole sellise surmatõves isendi nägemine siiski just tavaline. On ta viimaks nakkav, kas keegi peaks ta piinad lõpetama? Delfi uuris, mida teha, kui säärane võõristust tekitav metsloom linnas uitab.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin ütles Delfile, et linnast kinni püütud loom viiakse tavaliselt temale sobivasse keskkonda tagasi.

"Metsloomale pole linnatingimustes võimalik küttimisjahti pidada, kuna linnas ei tohi tulistada. "Variant on loom kastlõksu või mõnel muul teisi isendeid mitteohustaval viisil kinni püüda," märkis Niin.

"Aga kui loom on niivõrd halvas seisus, et ta ei ole võimeline looduskeskkonnas vastu pidama, tuleks kaaluda tema eutaneerimist," viitas Niin täna Kalamajas ringi jalutanud rebasele. "Praegu on hilissügisene aeg ja kui tal karvastikku ei ole, on tal väike võimalus ellu jääda."

Kärntõbi pole iseenesest raske haigus ja see kvalifitseerub nahahaiguste alla. "Küsimus on selles, et metsloomi on selle vastu keeruline ravida, kuna loom läheb metsa tagasi ja uuele ravikuurile aega kinni ei pane," tõdes Niin.

Aga mida teha, kui astun linnas koduuksest välja ja märkan hoovis kehvas seisus rebast? "Kui on tuttav jahimees, siis kõige mõistlikum on pöörduda tema poole, kes oskab nõu anda, kas on kuskil keegi, kes oskab seda looma adekvaatselt kinni püüda," soovitas ekspert.

Kui tuttavat jahimeest pole, tuleks abitus seisundis või silmnähtavalt haigest linnas liikuvast loomast teada anda keskkonnainspektsioonile numbril 1313.

Kui linnas satub liikuma väike, kuid tervena tunduv metsloom, pole temast vaja teada anda. Inspektsiooni tuleks informeerida vaid suurte metsloomade - põdra, hirve, metskitse, metssea ja karu - nägemisel.

Loomadest tuleb aru saada

Niin selgitab, et ka loomadest tuleb aru saada. "Inimasustus on nii suureks läinud. Loom ei tunne, et tema oleks inimasustusse tunginud, vaid see on tema kodule peale kasvanud. See on kasvav probleem just Tallinna piirkonnas, et asustus järjest laieneb. Ja tegelikult on teiseltpoolt nendel loomadel linnas hea süüa saada - prügikastid on ikka olemas ja mõnel inimesel hakkab hale ja ta kujutab ette, et on hea mõte neile veel eraldi süüa panna. See aga võimendab probleemi. Loom läheb sinna, kus on kergem," selgitas Niin.

Kärntõbi võib koerale külge hakata, inimene paraneb ravita
Kärntõbe põhjustab sügelis- ehk süüdiklest. "Igal liigil parasiteerib erinev lestatüüp, aga vahel võivad need ka liigiülest barjääri ületada, mis tähendab, et rebasel parasiteeriv lest võib hakata külge ka koertele. Enamasti on nad siiski liigispetsiifilised," selgitas Niin.

Inimestele ei ole Niini kinnitusel loomadel parasiteeriv lest ohtlik. "Ta võib küll haruharva inimestele külge jääda. Siis ta põhjustab ebasügelisi, mille tunnuseks on naha punetus ja sügelemine. See lest võib parasiteerida inimese nahas, aga paljunema ei hakka. Haigus taandub ka spetsiifilise ravita paari nädala jooksul," sõnas Niin.