Ootamatult tagasi lükatud tehnikaülikooli välistudengid alustasid vasturünnakut

 (286)
TTÜ maskott Juulius
TTÜ maskott JuuliusFoto: Arno Mikkor

Tallinna tehnikaülikool (TalTech) teatas eile, et ei võta siiski sügisel vastu kolmandate riikide tudengeid, kes tulevad riigist, kus on nakkuskordaja on 100 000 elaniku kohta rohkem kui 16. Ligi pooltuhat tudengit on alla kirjutanud petitsioonile, mis ülikooli senatile läkitati.

TalTech on oma sellise otsusega Eesti ülikoolide seas ainus.

Nii Tallinna ülikool kui ka Tartu ülikool on lubanud siiski juba vastu võetud kolmandate riikide tudengitel karantiininõudeid täites riiki saabuda.

Tehnikaülikooli otsus on pahandanud sadu välistudengeid, kes olid valmis esimesel võimalusel Tallinnasse lendama. Noored olid varunud nii aega kui ka raha, et siin läbida kohustuslik eneseisolatsiooni periood. Nüüd aga on nende pikaajalistele plaanidele kriips peale tõmmatud.

Üks sellistes on näiteks Bangladeshist pärit Nafi.

"Seoses koroonaviirusega oli aprillist saati TalTech-iga seoses palju ebakindlust. Ülikool ning minu eriala osakond rääkisid, kuidas distantsõpe jätkub vähemalt nii kaua, kuni õpilased saavad Eestisse uuesti füüsiliselt siseneda. Ma ootasin kuude kaupa positiivseid uudiseid."

Tal Techi teade tuli ootamatult nii avalikkusele kui välisõpilastele endile. Nafi sõnul oli esimene uudis ilmunud eile ning täna hommikul jõudis kohale TalTech-i kiri.

"TalTech ei viitanud kordagi sellele, et nad ei võta välisõpilasi vastu. Samal ajal nähes, et Tartu ülikool aktsepteerib kõik välismaalt sisseastujad ning lisaks sellele jagab juhiseid, kuidas ennast turvaliselt isoleerida. Ma olen segaduses" ütles Nafi.

Seotud lood:

"Samuti olen vaimselt laastatud nähes, et vaatamata sellele, et olen sisseastumisastme kolmes paremas astmes, ei saa ma jätkata oma unistust kõrgematest õpingutest ainult oma kodakondsuse staatuse tõttu" lisas ta.

Front internetis

End reedetuna tundvad välisõpilased pöördusid täna ka võrdõigusvoliniku poole. Lisaks koostati petitsioon, millele tänase seisuga on kogutud ligi 500 allkirja ning Tallina tehnikaülikooli osas on sotsiaalmeedias ringlemas #TalTechAcceptUs.

Indiast pärit Joel Joshua on teine välistudeng, kes kinnitab, et TalTech-i otsus on pannud teda väga raskesse olukorda.

"TalTech-i pääsemiseks loobusin ma paljudest oma kodulinna ja muude riikide sisseastumiseksamitest ja kandideerimisvõimalustest. Nüüd, kui TalTech on minu vastuvõtu tühistanud, läheb mul terve aasta, mille oleksin saanud õpingutele pühendada, raisku.

"TalTech ei öelnud mulle kunagi, et minu taotlus võidakse täielikult tühistada. Alles eelmisel nädalal teatas mulle vastuvõtukabinet, et rahvusvaheliste üliõpilaste vastuvõtmisel on piirangud, kuid nad ei andnud selget vastust. Täna sain kirja, et minu vastuvõtt tühistatakse" ütles Joshua.
TalTech on otsustanud, et sellel õppeaastal ei võeta õpilasi, kes tulevad riskipiirkondadest, vastu bakalaureuse- ja magistriõppesse. Riskipiirkonnaks loetakse riike, kus on viimase 14 päeva jooksul koroonapositiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta suurem kui 16.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhtivekspert Janne Puki sõnul on TalTech-il õiguslik alus loobuda välistudengite vastuvõtmisest.

"Juhul, kui koolil on üheks valikukriteeriumiks kandidaadi päritoluriigi epidemioloogiline olukord, siis on õigus koolil ka seda arvestada. Kuna ülikoolid on autonoomsed ning tegutsevad oma seaduse alusel, siis ministeerium siinkohal sekkuda ei saa."

Välistudengid hakkasid kukutama ka ülikooli hinnangut Facebookis. Täna hommikul seisis number 4,6 palli peal, nüüd näitab see 3,3.

Sotsiaalmeedia.

Tulevikuski Tallinna tulla ei maksa

Pukk avaldas lootust, et ülikool pakub noortele võimaluseks tulla õppima esimesel võimalusel kui pandeemia on rahvusvaheliselt kontrolli alla saadud. Haridusministeeriumi esindaja lootis samuti, et ülikool pakub võimalust kaugõppeks, siis TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll mattis sellised mõtted maha.

„Viiruse levik on viimastel kuudel olnud suhteliselt volatiilne ning ülikoolid on pidanud oma tööd korduvalt ümber korraldama. Eilne senati otsus uute tudengite osas jääb kehtima ning ülikool püüab nüüd keskenduda oma põhitööle, ehk õppetööle,” sõnas Voll.

Rahaliselt pole Volli sõnutsi kaotus suur, kuigi alles mais sõnas mees ERR-is, et tuhande välistudengi pealt tuleb ülikooli kassase kaks ja pool miljonit eurot. Hetkel jääb õppemaks kasseerimata küll pisut vähematelt, umbes 300 tudengilt.

„Kõige suurem on kahju ülikooli usaldusväärsuse langusest riskiriikide üliõpilaste silmis, ent rahvatervise huvid kaaluvad selle kindlasti üles,” kommenteeris õppeprorektor.

Ühe variandina, miks ülikool sellise otsuse langetas, võib olla välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, mida hetkel tuliselt arutatakse. Nimelt on täna ebaselge, kellel lasub tulevikus vastutus välistudengite eest juhul, kui nood oma viisatingimusi rikuvad.

Voll nentis, et ülikool vastutab ühiskonnas rohkema, kui vaid akadeemilise tegevuse eest. „Suurima välisüliõpilaste arvuga Eesti üllikoolina ei saa me lubada midagi, mida me ei suuda tagada.”

Senati otsus ei puuduta siiski kõiki. Nimelt võivad Mustamäele septembris kooli suunduda kolmandatest riikidest pärit doktoriõppe tudengid ning need õppurid, kes astusid sama kooli bakalaureuseastmest edasi magistrisse. Seda siiski vaid juhul, kui välismaalane pole suve vältel Eestist lahkunud.

Mujal välistudengid piirangutega oodatud

"Seda Taltechi otsust on inimlikult suisa kurb kõrvalt vaadata," sõnas Üliõpilaskondade liidu juht Eleri Pilliroog.

“Ühe näitena on noor valmistanud end kümme kuud ette Eestisse tulemiseks. See on väga vastuoluline otsus ning me kindlasti ei pea seda õigeks. Riik on lubanud välistudengitel tulla ning teised ülikoolid teevad lubatud vastuvõtuks ka ettevalmistusi,” tõi ta välja.

Pilliroo sõnul on sellise otsuse probleem ka selles, et Tallinnast võib saada nii ebaatraktiivsem õppesihtkoht. “Rahvusvahelisest ülikoolikeskkonnast võidavad kõik asjaosalised,” jätkas ta.

Ta nentis, et kõrgkoolide jaoks võib olla kulukas eriolukorras tingitud lisakulutusi katta, kuid tudengid on olnud valmis ise enda täiendavate COVID-19 testide või isoleerimise jaoks rahalised vahendid leidma.

Üliõpilaskond on aktiivselt seisnud selle eest, et välismaalaste seaduse muutmisega ei kärbitaks liialt tudengite õigusi töö- ja pereelule

Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll selgitas, et Tallinna Ülikool on langetanud riskipiirkonnast tulevate välisüliõpilaste osas otsuse, et sügisel jätkatakse distantsõppega.

"Me võtame nad küll vastu, kuid sarnaselt TalTechiga ei luba me neil samuti Eestisse tulla, vaid õpetame neid e-õppes. Eestisse ei luba me neil tulla kuna riskipiirkondadest tulevatele üliõpilastele rakenduvad piirangud ei ole veel siiani selged ja sellega seonduvad riskid, sealhulgas täiendav kulu ülikoolile, on liiga suur" selgitas Oll.

Vastupidiselt Tallinna Ülikoolile ja TalTech-ile, teatas Tartu Ülikool, et ootab sügisest õppima kõiki vastuvõetud välistudengeid.

Tartu Ülikool kirjutas oma kodulehel: "Suurema nakatunute arvuga kolmandate riikide kodanike ja elanike puhul hakkavad kehtima nõuded, mille täitmise eest vastutab nii saabuv välisüliõpilane ja -töötaja kui ka ülikool ehk kutsuja."

Riiki saabujad peavad esmase saabumise järel tegema COVID-19 testi ning jääma 14 päevaks eneseisolatsiooni. Tartu Ülikool langetas otsuse koostöös meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsariga. "Tänu sellele, et oleme sügisel valmis alustama e-õppega, saavad üliõpilased pikema aja, et Eestisse kohale jõuda, ning ülikoolil on natuke rohkem aega nende saabumise ettevalmistamiseks" rääkis Lutsar.

Lõplik riikide nimekiri, kust tehnikaülikooli pääseb, selgub 3. augustil.