Ööpäevaga lisandus 51 positiivset testi, enim neist Harjumaalt

 (180)
Drive-in testimine Tartus
Drive-in testimine TartusFoto: Argo Ingver

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1471 COVID-19 viiruse testi, millest kolm protsenti ehk 51 proovi osutusid positiivseks. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 27 883 testi, nendest 1258 ehk 5 protsenti on osutunud positiivseks.

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (23), Tartumaa. (11) ja Saaremaal (8). Ida-Virumaal ja Pärnumaal lisandus kummaski 2 ning Jõgevamaal, Viljandimaal ja Järvamaal 1 juhtum. Kahe nakatunu puhul rahvastikuregistris maakonna tunnus puudus.

10. aprilli hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 138 inimest, kellest 9 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on väljakirjutatud 93 inimest. Viimase ööpäeva jooksul uutest COVID-19 tõttu surnud inimestest ei teatatud, kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 24 inimest.

Terviseamet uuendas testimise strateegiat ning alates 8. aprillist said perearstid õiguse põhjendatud kahtluse korral suunata testimisele kõiki koroonaviirusele viitavate sümptomitega inimesi sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest.

Inimesel tuleb haigestumisel jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab testimise vajalikkuse üle ning suunab inimese testimisele. Arst hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit. Testimisstrateegia uuendamise eesmärk on saada täpsem epidemioloogiline ülevaade SARS-CoV-2 levikust Eestis. See võimaldab täpsemalt hinnata seniseid sekkumisi ja planeerida järgnevaid meetmeid. Olukorra muutumisel vaadatakse testimise põhimõtted uuesti üle.

Enim nakatunuid on jätkuvalt vanusegrupis 55-59 (11%), järgnevad 45-49 ja 50-54 kumbki 10%. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse selgitus andmete avaldamise osas

Tervishoiuteenuse osutajatel (sealhulgas laboritel) on võimalik tagantjärgi dokumente parandada, muuta ja tühistada. Avaandmetes avaldame alati ajakohaseid ja kord ööpäevas uuenevaid andmeid tervise infosüsteemi (TIS) andmestikult. Avaandmetes kajastuvad laborite poolt tehtud muudatused, parandused ja tühistused ka varasemast ajaperioodist.