ÖÖISTUNGI BLOGI: Opositsiooni venitamistaktika tõttu kestis riigikogu istung ööpäeva ning jätkub tuleval nädalal
Eiki Nestor kuulutas ööistungi lõppenuks täna hommikul pisut enne kella kümmet pärast 34. muudatusettepaneku hääletust, mis ei leidnud saadikute seas toetust.
20 tundi kestnud mammutistungiga jõuti vaid kolmandik kogu esitatud parandusettepanekutest hääletusele panna. Teine lugemine haldusreformi seaduse muudatusettepanekute üle jätkus kohe hommikul kell kümme alanud uue istungiga, mis kestis kuni 56. muudatusettepaneku hääletamiseni (kokku on esitatud 121 ettepanekut) ning jätkub 16. mail kell 15.
Kolmapäeva öösel kasutasid kümned saadikud võimalust kõnet pidada ning kõnedes kõlas ka konstruktiivset kriitikat. Omavahelistes jutuajamistes märkisid riigikogu liikmed, et venitamine kõnesid pidades kuulub demokraatia juurde, kuid hilisem vaheaegade palumine on häiriv.
Töö riigikogus oli alates kella kolmest öösel kulgenud samas rütmis: võetakse ette järjekordne muudatusettepanek, opositsiooni saadik palub kümneminutilist vaheaega ning pärast seda saabub hulk koalitsioonisaadikuid istungisaali, kes hääletavad muudatusettepaneku maha.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimehe Andres Anvelti sõnul on opositsiooniga sisuliselt võimatu mingisugust kompromissi saavutada. Samas tempos jätkates jõutakse eelnõu vastuvõtmiseni tuleva nädala kolmapäeva õhtuks.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on täna kell 14 seiskunud haldusreformi menetlemine läbinud alles esimese vaheetapi ning tegelikult läheb võitlus sisukama reformi nimel edasi ka järgmisel nädalal.
"Istungi tööaja lõpp ei tähenda seda, et sellega katkeks ka pooliku haldusreformi vastu seismine. Muudatusettepanekud pole veel poole pealegi jõudnud ning see tähendab, et ka järgmise nädala teisipäevane ning kolmapäevane istung möödub meil haldusreformi tähe all," rääkis fraktsiooni aseesimees Mailis Reps.
Jälgi blogi ülevaadet riigikogus toimunust!
Haldusreformi eelnõu sisu
Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.
Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.
Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust, milleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.
Istungil avas juhtivkomisjonis toimunud arutelude sisu ja tutvustas lähemalt arvestatud muudatusettepanekute põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler.
Kiisler ütles, et põhiseaduskomisjon arvestas viit Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut sisuliselt. Need ettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilimise ja moodustamise lihtsustamist, mõiste "tuumlinn" kasutamisest loobumist ning eelnõu seadusena jõustumise tähtaega.
Komisjon arvestas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud kahte muudatusettepanekut osaliselt, nelja sisuliselt ja kahte täielikult. Osaliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad Kiisleri sõnul kultuurilise ja geograafilise erisusega arvestamist omavalitsuste ühinemisel. Sisuliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehtava muudatuse sõnastuse täpsustamist ning osavalla- ja linnaosavanema ametist vabastamist.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutest arvestati 5 ettepanekut sisuliselt ja need puudutavad haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks soovitusi andva komisjoni moodustamist, ühise piirita omavalitsusüksuste ühinemise võimalust, linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, mõiste "tuumlinn" eelnõus kasutamisest loobumist ning osavalla- ja linnaosavanema ametist vabastamist.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekutest arvestas komisjon ühte osaliselt, kuut sisuliselt ja kahte täielikult. Osaliselt arvestatud muudatusettepanek puudutab omavalitsusüksusesisese asustusüksuse linnapea või vanema ülesandeid. Sisuliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, ühise piirita omavalitsusüksuse ühinemise võimalust, osavalla- ja linnaosakogude pädevusi ja osavalla- ja linnaosavanema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Ning täielikult arvestatud muudatusettepanekud puudutavad saarelise omapära arvestamist omavalitsusüksuste ühinemisel ning osavalla- ja linnaosakogu esindaja õigusi.
Põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusettepanek järjekorranumbriga 10 koosneb 35 alapunktist, millest Kiisler nimetas mõned tähtsamad. Ta tõi esile, et üks ettepanek annab omavalitsusüksusele võimaluse algatada esimeses etapis ühise piirita ühinemise, kui on teada, et järgmises etapis ühendab Vabariigi Valitsus nendega omavalitsusüksuste vahele jääva omavalitsuse. Veel muudeti tema sõnul regulatsiooni, mis võimaldab haldusüksuse liigi säilitamist ja sellega jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt peab linnaterritooriumil elama vähemalt 5000 elanikku, kui soovitakse linna kui haldusüksust säilitada või taastada.
Ühe ettepanekuga asendatakse moodustunud omavalitsusüksuse uue põhimääruse kehtestamise tähtaeg hilisema ajaga. Järgmise ettepanekuga anti võimalus omavalitsuse ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksuse puhul kehtestada uus põhimäärus nelja kuu asemel kuue kuu jooksul alates valimistulemuste väljakuulutamisest.
Kiisler tõi esile veel alapunkti, milles lisatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse üks lõige, mille kohaselt tuleb ühinemislepingus kokkulepitud investeeringud või arendustegevused esitada ka omavalitsuse arengukavas. Veel muudetakse ühe alapunktiga osavalla- või linnaosavanema ametisse nimetamise korda ja järgneva alapunktiga ametist vabastamise korda ka vastavalt. Seal tuuakse sisse nii ametisse nimetamisel kui ametist vabastamisel osavalla- või linnaosakogu arvamusega arvestamine, selgitas Kiisler.
Seejärel vastas Kiisler ligi kolme tunni jooksul Riigikogu liimete küsimustele, millele järgnesid läbirääkimised.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rein Ratas, Heimar Lenk, Külliki Kübarsepp, Tarmo Tamm, Igor Gräzin, Andres Ammas, Erki Savisaar, Marika Tuus-Laul, Monika Haukanõmm, Enn Eesmaa, aadu Must, Andres Herkel, Artur Talvik, Krista Aru, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Jaanus Karilaid, Anneli Ott, Viktor Vassiljev, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Martin Helme, Valeri Korb, Mart Helme, Raivo Põldaru, Oudekki Loone, Peeter Ernits, Henn Põlluaas, Arno Sild, Jüri Adams, Ivari Padar, Mihhail Korb ja Kalle Laanet.
Gräzin hääletas kunagi riigieelarvesse pliidi ostmise Kambja koolile
Vaata, mida arvab venitamistaktikast Reformierakondlane Igor Gräzin, kes muu hulgas tuletas meelde, kuidas ta kunagisel ööistungil koos Margus Hansoniga hääletas riigieelarvesse pool viis hommikul pliidi ostmise Kambja koolile. Ühtlasi meenutab Gräzin, kuidas üks saadik ähvardas perioodiliselt pläriseva kella naelkingadega puruks peksta.
Ja vaata, millega selgitab venitamist EKRE esindaja Martin Helme:
Keskerakonna juhatuse liige Jüri Ratas selgitas eile, et Keskerakond ei lähe kergekäeliselt ööistungite teed. Küll aga soovivad nad, et lahenduse saaks riigi ja omavalitsuse ülesannete jaotus. Samuti soovivad nad majanduskriisi ajal ära kärbitud omavalitsuste sissetuleku taastamist, mis puudutab nii üksikisiku tulumaksu, tasandusfondi, teedeehituse raha jne.
EKRE soovib omavalitsuste sundliitmise peatamist ja arutelu rahastamise üle.
Vabaerakonna fraktsiooni liikme Artur Talviku sõnul tegeleb praegune haldusreformikava piiridega ja parteivõimu kindlustamisega. "Valukohad nagu omavalitsuse tulubaas, üldine võimekus, kogukondade otsustusõigus ja kohaliku demokraatia defitsiit on jäänud reformist praktiliselt välja. Me ei saa sellega nõustuda ja peame antud teemasid prioriteetseteks, kuid ööistungid ei ole samuti lahendus. Samas mõistame teiste opositsioonierakondade nördimust, mis on tekkinud seoses valitsuse tugeva sooviga marginaliseerida rahvaesindust ja teha sadu tuhandeid inimesi puudutavaid otsuseid valitsuse kitsastes kabinettides," ütles Talvik.
