ÖÖISTUNGI BLOGI: Opositsiooni venitamistaktika tõttu kestis riigikogu istung ööpäeva ning jätkub tuleval nädalal

 (105)
LOE, mis mammutistungil räägiti ja toimus!

Keskerakond ja Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) olid tänase öö ja hommiku jooksul kasutanud võimalust võtta enne igat haldusreformi eelnõu muudatusettepanekut kümneminutiline vaheaeg, mistõttu venis istung ligi 24 tunni pikkuseks. Haldusreformi seaduse eelnõu teine lugemine, mis katkes enne 56. muudatusettepaneku hääletamist, jätkub järgmisel nädalal.

Eiki Nestor kuulutas ööistungi lõppenuks täna hommikul pisut enne kella kümmet pärast 34. muudatusettepaneku hääletust, mis ei leidnud saadikute seas toetust.

20 tundi kestnud mammutistungiga jõuti vaid kolmandik kogu esitatud parandusettepanekutest hääletusele panna. Teine lugemine haldusreformi seaduse muudatusettepanekute üle jätkus kohe hommikul kell kümme alanud uue istungiga, mis kestis kuni 56. muudatusettepaneku hääletamiseni (kokku on esitatud 121 ettepanekut) ning jätkub 16. mail kell 15.

Kolmapäeva öösel kasutasid kümned saadikud võimalust kõnet pidada ning kõnedes kõlas ka konstruktiivset kriitikat. Omavahelistes jutuajamistes märkisid riigikogu liikmed, et venitamine kõnesid pidades kuulub demokraatia juurde, kuid hilisem vaheaegade palumine on häiriv.

Töö riigikogus oli alates kella kolmest öösel kulgenud samas rütmis: võetakse ette järjekordne muudatusettepanek, opositsiooni saadik palub kümneminutilist vaheaega ning pärast seda saabub hulk koalitsioonisaadikuid istungisaali, kes hääletavad muudatusettepaneku maha.

Seotud lood:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimehe Andres Anvelti sõnul on opositsiooniga sisuliselt võimatu mingisugust kompromissi saavutada. Samas tempos jätkates jõutakse eelnõu vastuvõtmiseni tuleva nädala kolmapäeva õhtuks.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on täna kell 14 seiskunud haldusreformi menetlemine läbinud alles esimese vaheetapi ning tegelikult läheb võitlus sisukama reformi nimel edasi ka järgmisel nädalal.

"Istungi tööaja lõpp ei tähenda seda, et sellega katkeks ka pooliku haldusreformi vastu seismine. Muudatusettepanekud pole veel poole pealegi jõudnud ning see tähendab, et ka järgmise nädala teisipäevane ning kolmapäevane istung möödub meil haldusreformi tähe all," rääkis fraktsiooni aseesimees Mailis Reps.

Jälgi blogi ülevaadet riigikogus toimunust!

Haldusreformi ööistung
https://twitter.com/keskerakondlane/status/732847969456803840
https://twitter.com/Riigikogu/status/732528831890874368
Haldusreformi eelnõu istung on lõppenud!Tänasel istungil jõuti nelja tunni jooksul hääletada 24 muudatusettepaneku üle. Ühe ettepaneku ette küsis EKRE vaheaega ning selle hääletamine jääb homsesseHommikul kell 10.00 alanud istungil alustati 56. parandusettepaneku üle hääletamisega ning pisut enne kella kahte võeti seisukoht ettepaneku nr 79 suhtes. 80. muudatusettepanek läheb hääletamisele homme kell 14.00 algaval täiskogu korralisel istungil. Täna on riigikogu liikmetel komisjonide istungid, mistõttu istung jätkuda ei saa. Homme kell 14.00 algav täiskogu korraline istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni ehk kuni haldusreformi seaduseelnõu kõigi muudatusettepanekute läbihääletamiseni.Kokku on haldusreformi eelnõule esitatud 121 muudatusettepanekut. Seega tuleb homme veel 42 punkti üle hääletada. Esialgsetel hinnangutel võib homne istung umbes kella üheksani kesta.
https://twitter.com/Naritsake/status/732521902032486400
Jüri Ratas on muudatusettepanekute ettelugemisel tempot tõstnud, kuigi tundub, et 79. parandusettepaneku üle hääletamine jääb tänasel istungil viimaseks.
Istungit on juhtima asunud riigikogu aseesimees Jüri Ratas, kes kuulutas välja 78. muudatusettepaneku menetluse. Traditsiooniliselt palus opositsioon enne hääletamist kümme minutit vaheaega.
Ja saabusid ka esimesed fotod istungi algusest:
Riigikogus on jõutud 64. muudatusettepaneku juurde ning Henn Põlluaas palus taas vaheaega.
Reformierakonna ettepanek pikendada täiskogu istungit kella 14.00-ni leidis toetust. Enne 60. muudatusettepaneku hääletamist võttis EKRE fraktsiooni saadik Henn Põlluaas kümneminutulise vaheaja.
Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul jätkavad keskerakondlased ka sel nädalal vaheaegade võtmist, sest vaatamata vahepeal mööda läinud päevadele, ei ole haldusreform võluväel paremaks muutunud. "Me oleme varem sõnanud, et oleme valmis haldusreformi toetama, kui taastatakse omavalitsuste tulubaas kriisieelsele tasemele, suurendatakse nende otsustusõigust ja finantsautonoomiat ning piiritletakse selgesõnaliselt riigi ja omavalitsuste ülesanded. Kahjuks pole meie jaoks põhilistes küsimustes mingisugust positiivset liikumist näha. Haldusreformi tegemisest on räägitud 20 aastat. Seda ajuvabam tundub tänane kava, mis on praktiliselt tühi dokument, mille sisu tuleb alles järgnevate seadustega. Sellist plaani ei saa kergekäeliselt läbi lasta," rääkis Simson täna saadetud teates.
Vahelduseks otsustati opositsiooni muudatusettepanekut toetada. EKRE ettepanekut toetas 58 saadikut, vastu oli 2. Enne järgmist hääletust palus EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme kümmeminutilist vaheaega.
57. muudatusettepanek ei leidnud toetust, Martin Helme palus enne 58. muudatusettepaneku hääletamisele panekut kümneminutilise vaheaja.
Täna kell 10.00 jätkus riigikogus haldusreformi eelnõu istung ning juba on võetud ka esimene vaheaeg, et eelnõu teist lugemist pidurdada.
https://twitter.com/Riigikogu/status/730718115869429760
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on täna kell 14 seiskunud haldusreformi menetlemine läbinud alles esimese vaheetapi ning tegelikult läheb võitlus sisukama reformi nimel edasi ka järgmisel nädalal. „Istungi tööaja lõpp ei tähenda seda, et sellega katkeks ka pooliku haldusreformi vastu seismine. Muudatusettepanekud pole veel poole pealegi jõudnud ning see tähendab, et ka järgmise nädala teisipäevane ning kolmapäevane istung möödub meil haldusreformi tähe all,“ rääkis fraktsiooni aseesimees Mailis Reps. Reps jätkas: „Vaatamata sellele, et öösel oli meil mitmeid töiseid nõupidamisi, ei ole me kahjuks kompromissile lähemale jõudnud. Me oleme valmis vaheaegade võtmist katkestama, kuid seda vaid juhul, kui valitsus viib seadusesse sisse muudatused, mis meie hinnangul on haldusreformi edukaks rakenduseks hädavajalikud. Hetkel pole nende poolt mingisugust sisulist arutelugi näha, rääkimata kompromissist. Seega tuleb jätkata ka obstruktsioonimeetmete rakendamisega.“
Istung läheb edasi 16. mail kell 15, kui toimub riigikogu korraline istung. 
55. muudatusettepanek sai hääletatud ja enne 56. ettepaneku hääletamist soovisid ekrelased järjekordselt 10-minutilist vaheaega, aga kuna istungiks ette nähtud aeg sai täis, siis lõpetas Jüri Ratas mammutistungi.
https://twitter.com/Erakond/status/730666230286155777
Riigikogus on jõutud 42 . muudatusettepanekuni, mis ei leidnud toetust.Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps palus 43. muudatusettepaneku hääletusele panna ning võttis oodatult kümneminutilise vaheaja. Obstruktsioon jätkub.
Eiki Nestor kuulutas istungi lõppenuks pärast 34. muudatusettepaneku hääletust, mis ei leidnud saadikute seas toetust.20 tundi kestnud mammutistungiga jõuti vaid kolmandik kogu esitatud parandusettepanekutest hääletusele panna. Teine lugemine haldusreformi seaduse muudatusettepanekute üle jätkus kohe hommikul kell kümme alanud uue istungiga.Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Andres Anvelti sõnul on opositsiooniga sisuliselt võimatu mingisugust kompromissi saavutada. Samas tempos jätkates jõutakse eelnõu vastuvõtmiseni tuleva nädala kolmapäeva õhtuks.
28. muudatusettepaneku hääletamine läks kindlamalt ja selle poolt oli 18, vastu aga 29 riigikogu liiget. Viimaste parandusettepanekute hääletusele panemist ning sellele eelnevat kümneminutilist vaheaega on palunud keskerakondlane Mailis Reps.
27. muudatusettepaneku hääletus kulges tavapärasest võrdsemalt ning opositsioonil ei jäänud palju puudu, et ettepanek oleks läbi läinud. 
Omavahelistes vestlustes väljendavad riigikogulased nördimust. Kõnede pidamisega eelnõu venitamist peetakse demokraatia osaks, kuid lihtsalt vaheaegade palumine ärritab.
Riigikogu esimees Eiki Nestor võttis Jüri Rataselt istungi juhtimise üle. Päevakorras on 20. muudatusettepanek, mille hääletusele eelneb Martin Helme palutud 10-minutiline vaheaeg.
Päikesetõusu ajal kerkis istungisaali kostva hümni saatel Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi lipp. 
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-vaata-riigikogu-liikmete-pendelrannet-tooruumi-ja-istungisaali-vahel?id=74501063
Jüri Ratas teatas kümmekonnale saalis viibivale saadikule, ajalehepakk käes, et hommikune lugemine saabus.
Monika Haukanõmm (EVE) ja Aivar Kokk (IRL) said Martin Helme peale pahaseks, kui ta 15. muudatusettepaneku hääletuse eel järjekordse 10-minutilise vaheaja võttis. 
Hetkel ollakse 14. parandusettepaneku juures ning võib üsna kindel olla, et 115 muudatusettepaneku arutamisega sellises tempos kella kümneks, kui algab uus istung, lõpule ei jõuta, mis tähendab, et haldusreformi eelnõu teine lugemine jätkub järgmisel nädalal.
Keskerakonna leeris tundub olevat toimunud vahetus. 12. muudatusettepaneku hääletusele saabusid värske ilmega Siret Kotka ja Martin Repinski, kes varem saalis nupule vajutamas ei käinud.
Kümnes muudatusettepanek võeti arvesse, kuid enne seda paluti samuti vaheaega. Nagu ka enne 11. muudatusettepanekut, mille hääletus ootab ees.
Istungi juhatajal, kelleks praegu on Jüri Ratas, oleks võimalik kuni pooletunnist vaheaega paluda, kuid ta lubas enda positsiooni mitte ära kasutada.
Ka neljanda, viienda, kuuenda ning loomulikult ka seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda muudatusettepanekuga läks nii nagu esimestega - enne hääletust palus keskerakondlane Valeri Korb kümneminutulist vaheaega. Üheksanda ettepaneku hääletamise eel tekkis väike elevus, kui reformierakondlane Igor Gräzin palus minutilist vaheaega, kuid Korb soovis seda siiski kümnele minutile pikendada. 
https://twitter.com/MarisLauri/status/730565092383789056
Saadikud on ära jaotanud, kes millal saali hääletama tuleb. IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna paljud liikmed on pidanud vajalikuks ka vaheaegadeks saali jääda. Kui vaheaegade võtmine sellises tempos jätkub, saab tunnis menetletud ca 4,5 muudatusettepanekut.
Hääletusele läks Vabaerakonna muudatusettepanek. Poolt hääletas 15 saadikut, vastu 34. Ettepanek toetust ei leidnud.Kolmas muudatusettepanek tuli Keskerakonna fraktsioonilt ning Valeri Korb palus vaheaega. Riigikogulased on hetkel üsna lõbusas meeleolus ning suuremaid väsimusmärke esmapilgul ei paista.
Riigikogulased kogunesid Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku üle hääletama. Ettepaneku poolt oli 9, vastu 34 saadikut.Enne teist, Vabaerakonna esitatud muudatusettepanekut palus, Valeri Korb uut kümneminutilist vaheaega.
Muudatusettepanekute hääletamine algas. Valeri Korb palus soojenduseks 10 minutit vaheaega.
Tänase öö viimast kõnet peab Mihhail Korb. Varsti algab muudatusettepanekute hääletus.
Vabaerakonna fraktsiooni liige Jüri Adams märkis, et tema ei mäletagi niipikka kõnedesessiooni nagu täna öösel. "Minu jaoks see oli päris nauditav," sõnas Adams ja möönis, et kohe on algamas eelnõu obstruktsioon vaheagade võtmise näol. Lisaks märkis Adams, et Lätis on põhiline obstruktsioonimeetod just pikkade kõnede pidamine, mitte vaheaegadega venitamine.Adams ei nõustunud vabatahtlikkuse printsiibiga, mida eelnõus rõhutatud on. "Ükskõik, mis selle eelnõu muud puudused on, aga kuulge, sellel vabatahtlikkusel, mis seal on kirjeldatud, sellel on täpselt sama palju vabatahtlikkust, nagu oli riigilaenu obligatsioonide ostmisel Stalini ajal. Siis öeldi ka, et kodanikud, nüüd saite palga kätte, vot nüüd ostate vabatahtlikult omale need obligatsioonid."
EKRE fraktsiooni liikme Henn Põlluaasa sõnul ei ole võimalik ilma rahastamise suurendamiseta või taastamiseta vähemalt samale tasemele, kui see oli enne majanduskriisi, paremaid teenuseid osutada. "Päris väikesed omavalitsused, kus juhtimiskulud ühe elaniku kohta on ebamõistlikult suured, ei ole muidugi jätkusuutlikud. Kuid statistika näitab, et õige majandamise korral saavad endaga suurepäraselt hakkama ka 1500 kuni 3000 elanikuga omavalitsused. Ei pea olema 5000 või 11 000. Tuleb ausalt välja öelda ja lahendada küsimused, millest on tingitud peamised probleemid omavalitsuste töös, sealhulgas vähendada üle igasuguste piiride läinud riiklikku aruandlust ja bürokraatiat, ära tuleks kaotada maavalitsused ja jagada nende ülesanded nii omavalitsustele kui omavalitsusliitudele, kellele tuleb anda juriidiline staatus ja senisest rohkem õigusi, ühinemine ise saab olla rangelt vabatahtlik."Põlluaas andis istungit juhtivale Helir-Valdor Seederile üle Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku haldusreformi eelnõu 200 teine lugemine katkestada.
Martin Helme sõnul ei toimu haldusreformi kohaselt mitte isegi piiride ümberjoonistamine, vaid nende kustutamine. "Tegelikult toimub ju lihtsalt piiride kustutamine, sest ka seda võimalust ei kasutata, et praegu ebaloogilisi piire kuidagi muuta või, ütleme siis, mittetoimivaid omavalitsusi tükkideks jagada ja paremini toimima panna, vaid lihtsalt kustutatakse piire," rääkis Helme."Meie oleme välja joonistanud oma parandusettepanekutega ja oma seisukohtade avaldamisega haldusreformi alternatiivse kava, mis pöörab tähelepanu nendele nimetatud probleemidele ja mille elluviimisel on vähemalt meie hinnangul reaalne šanss, et ääremaastumise, elu väljasuremise ja majanduse väljasuremise trend maal jääb seisma või pöördub ümber. Aga kõike seda on võimalik teha ikkagi ainult selle abil, kui me anname juurde kohalilele omavalitsustele kõigepealt eelarvelisi vahendeid," lisas ta.
Jaak Madison: "Kujutame ette, et kui jääb järele vaid 68 omavalitsust, kus miinimumelanike arv on 5000, soovituslikult 11 000. Siis mitte ühelgi valimisliidul praegusel kujul ei ole mitte mingisugust lootust, vaid järgmised valimised saavad olema peamine võitlustanner nende kuue erakonna vahel, kes on siin parlamendisaalis. Ja seesama praegune reform toestab teise poole pealt ka plaanitavat seadusmuudatust, millega Riigikogu liikmetel on võimalik minna kohalikesse volikogudesse. Sest peamine mure erakondadel, nagu me teame, on lühike pink." 
Keskerakondlane Kersti Sarapuu tõi oma kõnes välja omavalitsuste tulubaasi puudutavad küsimused. "Kuigi tulubaasi käsitlevad seaduseelnõud lubatakse sügisel lauale tuua, näitab riigi eelarvestrateegia, et aastani 2020 on jätkuvalt samas suurusjärgus teede rahastus (29 miljonit eurot), tasandusfondi vahendid, eraldised hariduskuludeks. Ainukeseks õnnesähvatuseks oli tasandusfondi vahenditele lisatud 15 miljonit 2019. aastal ja 25 miljonit 2020. aastal. See aga on kõigest plaan ning teostamine ei taasta kriisieelset tasandusfondi vahendite hulka."
Kõnedevooru lõpuni on jäänud 6 saadiku ettekanded. Mitmed opositsiooni saadikud on rõhutanud, et praegusel kujul pole tegemist haldusreformiga, vaid haldusterritoriaalse reformiga. Ette heidetakse, et reform on poolik, sellel puudub sisu ning see ei aita ääremaastumise probleemi lahendamisele kaasa. Opositsiooni liikmete sõnul tuleks alustada omavalitsuste tulubaasist ja ülesannete sisustamisest. Muret valmistab ka idee lubada riigikogu liikmetel kohaliku omavalitsuse volikogusse tööle asuda."Pole pikalt vaja tõestada, et rahvast teeb murelikuks meie arstiabi tänane seis. Samuti ühistranpordi, sotsiaalabi ja hariduse kättesaadavus. Ammu oleks pidanud rohkem tegema piirkondade arenguks, töökohtade loomiseks, paljude arvates tõsises kriisis vaevleva maaelu toetuseks. Kas tänane haldusreformi kava annab neile küsimustele vastuseid? Sisutu, katteta haldusreform ju leevendust ei too. Vähe sellest, suretab veelgi kiiremini elu maakohtades," ütles Enn Eesmaa.Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul väheneb demokraatia kandepind, kuivõrd kohalike omavalitsuste volikogude liikmeid jääb riigis vähemaks.EKRE fraktsiooni liikme Uno Kaskpeiti sõnul tuleb läbi viia sisuline haldusreform, mis toob elu maale tagasi. "Selleks tuleb muuta omavalitsuste rahastamismudelit, anda neile juurde nii raha, tegevusvabadust kui ka võimu ning vähendada kasvavat riiklikku bürokraatiat. Eesti omavalitsuste kasutuses on napilt neljandik avaliku sektori eelarvest. Selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidu riikide seas üks viimaseid. Põhjamaades liigub omavalitsuste eelarvetes enamasti üle poole avalikust rahast," leidis ta.
Kõne, mille eest Igor Gräzin kiita sai, kutsus üles hääletama muudatusettepaneku eest, mis võimaldaks luua Suur-Valgamaa. "Suur Valgamaa, mille saaks luua Eesti ja Läti Valga maakonna ühendamisega, poleks ei Eesti ega Läti. Pilt muutus oluliselt, linn saaks tervikuks, hakkaks toimima ühine planeering- ja arengukava, normaliseeruks ühistransport, korrastuks koolivõrk, paraneks lasteaedade olukord," rääkis Gräzin. "Ja veel, küllap ärkab elusse ka valgalase uinuv hing, nähes seda, et ta ei ela enam seinas, vaid kogu Euroopa Liidu tähelepanu vääriva omavalitsuse pealinnas. "
Marianne Mikkol on sõber kaasas!
IRL-i saadik Einar Vallbaum oli lahkesti nõus oma tööruumi näitama:
Sünnipäeva tähistav Maarika Tuus-Laul ei anna enda kõnes Reformierakonnale armu. Tema sõnul on haldusreformi eelnõu sisutühi, toores ja suretab maaelu välja.
Uni tikub ka kõige tugevamatele peale.
Riigikogu kohvikus valitseb vaikus. Ka istungisaalis jääb saadikuid üha vähemaks. Vaid Vabaerakonna liikmed istuvad peaaegu täiskoosseisus saalis. Saadikud puhkavad enda tööruumides, fraktsioonide ruumides. Nii mõneski tööruumis on riigikogulastel meeleolu hoidmiseks ka veini või brändit varutud. Mitmed saadikud on riigikogu hoonest lahkunud, et muudatusettepanekute hääletamise ajaks naasta.
Haldusreformi eelnõud ette kandnud ja küsimustele vastanud IRL-i fraktsiooni liige Siim Kiisler lahkus kõnepuldist pärast kolme tundi. Riigikogu esimees Eiki Nestor avas läbirääkimiste vooru. Kõnelema asus Keskerakonna fraktsiooni liige Rein Ratas.
Riigikogu pressiteenistus ei tea veel, kui palju läheb maksumaksjale ööistung maksma. Kui riigikogulastel on kindel palk ja määramata tööaeg, siis abistava personali ja kantselei töötunnid peavad saama tasutud. Koridorides spekuleeritakse summaga 30 000 eurot.
Kõik opositsioonisaadikud, kes on avaldanud soovi küsida, saavad esitada ka teise küsimuse. Pärast küsimustevooru alustatakse kõnedega. Muudatusettepanekute üle hääletamine algab hinnanguliselt poole kahe paiku, mil saadikud peavad saali nuppu vajutama tulema. Siim Kiisler on ligi kaks tundi kõnepuldis seisnud.
Vahepeal võttis EKRE suure huviga vastu riigihalduse minister Arto Aasa pühendusega haldusreformi käsitleva ajakirja Regi.
Riigikogulased kasutavad venitamistaktis kulgevat ööistungit topeltmõistlikult. Saalis toimuvaga ollakse kursis spordisaali teleri vahendusel. Muide, riigikogu tervisekeskus sai äsja 20-aastaseks. Soovime pikka iga!
Vahemärkus: Reformierakonna fraktsiooni saaadikutel järgneb tänasele unetule ööle ka pikk tööpäev. Fraktsioon alustab kohe pärast homset istungit väljasõitu Läänemaale. 
Opositsioon kasutab agaralt enda õigust küsimusi esitada.
Igor Gräzinil on kaasas padi. Muide, tal on ka ööistungite tekk, mida ta igaks juhuks riigikogust minema ei vii. Väga mõistlik.
Külastasime Igor Gräzini tööruumi. Gräzin tuletas muu hulgas meelde, kuidas ta kunagisel ööistungil koos Margus Hansoniga hääletas riigieelarvesse pool viis hommikul pliidi ostmise Kambja koolile. Ühtlasi meenutas Gräzin, kuidas üks saadik ähvardas perioodiliselt pläriseva kella naelkingadega puruks peksta. Arvake ära, kes.
Algas haldusreformi seaduseelnõu teine lugemine. Eelnõu sisu puudutava ettekande teeb IRL-i fraktsiooni liige, endine regionaalminister Siim Kiisler. Saal tühjenes saadikutest tähelepanuväärse kiirusega ning peamiselt on saalis Keskerakonna, Vabaerakonna, EKRE fraktsiooni liikmed.
Neljanda päevakorrapunkti menetlemine lõppes selle vastuvõtmisega.
Nii EKRE kui ka Keskerakonna liikmed kinnitavad Delfile, et koostöö toimib ja plaanid ööistungiga hommikuni venitada on jõus.
Endiselt kasutatakse võimalust paluda vaheaegu ja saadikud liiguvad saali ja fraktsiooni ruumide vahel veel üsna krapsakalt. 
Riigikogu kõnetoolis kasutavad kõne pidamise võimalust ka Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni saadikud Henn Põlluaas ja Jaak Madison.
Kolmas päevakorrapunkt - karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu - võeti koosseisu häälteenamusega vastu. Enne haldusreformi eelnõu arutamist on kõne all Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule laenu andmine.EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme kasutas võimalus pikalt kõnet pidada.
Äsja täitus riigikogu saal imeväel kümnete saadikutega, kes tulid hääletama Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Eelnõu lükati tagasi.
Ööistungi ajal saab fraktsioonist söökla, kabinet ning puhketuba. Reformierakonna fraktsioon kurdab, et venitamine lööb riigikogu töörütmi sassi ning seaduseloomes sisulist kasu ei too. "Haldusreform on riigireformi esimene etapp, mille pidurdamine lükkab omakorda edasi Eesti riigivalitsemise süsteemi kaasajastamise," kommenteeris opositsiooni korraldatud ööistungit Kalle Laanet.
Vabaerakonna fraktsioon teatas, et avab täna kella 22 paiku haldusreformi seaduse öise menetlemise ajal fraktsiooni ruumides esmaabipunkti, kus saadikud ja külalised saavad kontrollida vererõhku ja vajadusel turgutada nuuskpiiritusega. Vabaerakonna fraktsioon peab ööistungeid ebaproduktiivseimaks viisiks, kuidas tõsiseid riiklike küsimusi arutada. „Valitsuse haldusreform tegeleb piiridega ja parteivõimu kindlustamisega. Valukohad nagu omavalitsuse tulubaas, üldine võimekus, kogukondade otsustusõigus ja kohaliku demokraatia defitsiit on jäänud reformist praktiliselt välja. Me ei saa sellega nõustuda ja peame antud teemasid prioriteetseteks, kuid ööistungid ei ole samuti lahendus,“ ütles Talvik.
Enne haldusreformi eelnõuni jõudmist on päevakorras mitu punkti. Praegu ollakse neist esimese - kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise juures. Kõnepuldist lahkus EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme, küsimustele vastab sotsiaaldemokraat Mark Soosaar.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakond-tahab-ooistungitega-sundliitmise-asemel-omavalitsustele-raha-juurde?id=74497145
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kalle-laanet-keskerakond-on-haldusreformi-pidur?id=74484185
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reps-roivas-keeldus-keskfraktsiooniga-haldusreformi-teemal-diskuteerimast-ning-see-toob-kaasa-oised-istungid?id=74479993
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/saadikutel-tulemas-pikk-istung-ekre-kutsub-haldusreformi-seaduse-pidurdamiseks-esile-ooistungid?id=74482133
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/blogi-haldusreformi-arutelu-kiskus-kohati-tuliseks-keskerakonna-esindaja-vihjas-ooistungitele?id=74432937

Haldusreformi eelnõu sisu

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.

Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust, milleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Istungil avas juhtivkomisjonis toimunud arutelude sisu ja tutvustas lähemalt arvestatud muudatusettepanekute põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler.

Kiisler ütles, et põhiseaduskomisjon arvestas viit Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut sisuliselt. Need ettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilimise ja moodustamise lihtsustamist, mõiste "tuumlinn" kasutamisest loobumist ning eelnõu seadusena jõustumise tähtaega.

Komisjon arvestas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud kahte muudatusettepanekut osaliselt, nelja sisuliselt ja kahte täielikult. Osaliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad Kiisleri sõnul kultuurilise ja geograafilise erisusega arvestamist omavalitsuste ühinemisel. Sisuliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehtava muudatuse sõnastuse täpsustamist ning osavalla- ja linnaosavanema ametist vabastamist.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutest arvestati 5 ettepanekut sisuliselt ja need puudutavad haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks soovitusi andva komisjoni moodustamist, ühise piirita omavalitsusüksuste ühinemise võimalust, linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, mõiste "tuumlinn" eelnõus kasutamisest loobumist ning osavalla- ja linnaosavanema ametist vabastamist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekutest arvestas komisjon ühte osaliselt, kuut sisuliselt ja kahte täielikult. Osaliselt arvestatud muudatusettepanek puudutab omavalitsusüksusesisese asustusüksuse linnapea või vanema ülesandeid. Sisuliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, ühise piirita omavalitsusüksuse ühinemise võimalust, osavalla- ja linnaosakogude pädevusi ja osavalla- ja linnaosavanema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Ning täielikult arvestatud muudatusettepanekud puudutavad saarelise omapära arvestamist omavalitsusüksuste ühinemisel ning osavalla- ja linnaosakogu esindaja õigusi.

Põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusettepanek järjekorranumbriga 10 koosneb 35 alapunktist, millest Kiisler nimetas mõned tähtsamad. Ta tõi esile, et üks ettepanek annab omavalitsusüksusele võimaluse algatada esimeses etapis ühise piirita ühinemise, kui on teada, et järgmises etapis ühendab Vabariigi Valitsus nendega omavalitsusüksuste vahele jääva omavalitsuse. Veel muudeti tema sõnul regulatsiooni, mis võimaldab haldusüksuse liigi säilitamist ja sellega jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt peab linnaterritooriumil elama vähemalt 5000 elanikku, kui soovitakse linna kui haldusüksust säilitada või taastada.

Ühe ettepanekuga asendatakse moodustunud omavalitsusüksuse uue põhimääruse kehtestamise tähtaeg hilisema ajaga. Järgmise ettepanekuga anti võimalus omavalitsuse ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksuse puhul kehtestada uus põhimäärus nelja kuu asemel kuue kuu jooksul alates valimistulemuste väljakuulutamisest.

Kiisler tõi esile veel alapunkti, milles lisatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse üks lõige, mille kohaselt tuleb ühinemislepingus kokkulepitud investeeringud või arendustegevused esitada ka omavalitsuse arengukavas. Veel muudetakse ühe alapunktiga osavalla- või linnaosavanema ametisse nimetamise korda ja järgneva alapunktiga ametist vabastamise korda ka vastavalt. Seal tuuakse sisse nii ametisse nimetamisel kui ametist vabastamisel osavalla- või linnaosakogu arvamusega arvestamine, selgitas Kiisler.

Seejärel vastas Kiisler ligi kolme tunni jooksul Riigikogu liimete küsimustele, millele järgnesid läbirääkimised.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rein Ratas, Heimar Lenk, Külliki Kübarsepp, Tarmo Tamm, Igor Gräzin, Andres Ammas, Erki Savisaar, Marika Tuus-Laul, Monika Haukanõmm, Enn Eesmaa, aadu Must, Andres Herkel, Artur Talvik, Krista Aru, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Jaanus Karilaid, Anneli Ott, Viktor Vassiljev, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Martin Helme, Valeri Korb, Mart Helme, Raivo Põldaru, Oudekki Loone, Peeter Ernits, Henn Põlluaas, Arno Sild, Jüri Adams, Ivari Padar, Mihhail Korb ja Kalle Laanet.

Gräzin hääletas kunagi riigieelarvesse pliidi ostmise Kambja koolile

Vaata, mida arvab venitamistaktikast Reformierakondlane Igor Gräzin, kes muu hulgas tuletas meelde, kuidas ta kunagisel ööistungil koos Margus Hansoniga hääletas riigieelarvesse pool viis hommikul pliidi ostmise Kambja koolile. Ühtlasi meenutab Gräzin, kuidas üks saadik ähvardas perioodiliselt pläriseva kella naelkingadega puruks peksta.

Ja vaata, millega selgitab venitamist EKRE esindaja Martin Helme:

Keskerakonna juhatuse liige Jüri Ratas selgitas eile, et Keskerakond ei lähe kergekäeliselt ööistungite teed. Küll aga soovivad nad, et lahenduse saaks riigi ja omavalitsuse ülesannete jaotus. Samuti soovivad nad majanduskriisi ajal ära kärbitud omavalitsuste sissetuleku taastamist, mis puudutab nii üksikisiku tulumaksu, tasandusfondi, teedeehituse raha jne.

EKRE soovib omavalitsuste sundliitmise peatamist ja arutelu rahastamise üle.

Vabaerakonna fraktsiooni liikme Artur Talviku sõnul tegeleb praegune haldusreformikava piiridega ja parteivõimu kindlustamisega. "Valukohad nagu omavalitsuse tulubaas, üldine võimekus, kogukondade otsustusõigus ja kohaliku demokraatia defitsiit on jäänud reformist praktiliselt välja. Me ei saa sellega nõustuda ja peame antud teemasid prioriteetseteks, kuid ööistungid ei ole samuti lahendus. Samas mõistame teiste opositsioonierakondade nördimust, mis on tekkinud seoses valitsuse tugeva sooviga marginaliseerida rahvaesindust ja teha sadu tuhandeid inimesi puudutavaid otsuseid valitsuse kitsastes kabinettides," ütles Talvik.