On asjatu lootus, et lapse alla ajanud ja verisena teele lamama jätnud autojuht süümepiina tunneks, kirjutab Reet Roos SL Õhtulehes. Ta meenutab keskerakondlasest laulja Silvi Vraidi juhtumit, kes ajas Astangul õuealal üheksa-aastase Marko ning ütles pärast ajakirjandusele: “Ta võiks mulle tänulik olla, et laps elus on!” Need sõnad olid mõeldud poisi emale.

Kiiremini kui liiklusõnnetuste hulk suureneb õnnetuspaigalt põgenemiste arv. “Argus, ülbus ja karistamatuse tunne on need tegurid, mis muudavad õnnetuskohalt põgeneja eriti tülgastavaks,” leiab Roos. “Võin inimlikult mõista juhti, kes õnnetuse põhjustab — keegi ju ei tee seda meelega. Aga pole võimalik leida mitte mingit õigustust sellisele jõhkardile, kes jätab vigastatud inimese abitult lamama.”

Kui purjus juht ajab inimese alla, siis võib ta viieks aastaks vangi minna. Aga kui ta põgeneb ja jutustab järgmisel hommikul politseile oma šokiseisundist, siis saab teda karistada rahatrahvi või arestiga — aga isegi juhiluba ei pruugi temalt ära võtta.

Vangi saab sellise poolmõrtsuka panna ainult siis, kui õnnestub tõestada, et ta jättis eluohtlikus seisundis inimese abita ja sai ise aru, mida tegi.

Vastupidist on advokaadil paraku lihtne tõestada. Niisiis on kasulikum ja odavam sündmuskohalt põgeneda.

Reet Roosi ettepanek on järgmine: “Kui juht ajab inimese alla ning põgeneb, siis tabamise korral peab ta igal juhul ja tingimusteta vangi minema. Ta peab teadma, et saab igal juhul karmima karistuse kui kas või umbjoobes paigale jäädes. Ka juhiluba tuleb loomulikult pikaks ajaks hoiule anda.”

Jutud šokist tuleb unustada, nõrganärvilistel ei maksa rooli istudagi. “Juhtis, põhjustas õnnetuse, põgenes — nüüd kandku ka vastutust.”