Õnnetusi elektritõukeratastega mullusest kolm korda enam

 (18)
KRISTEL LUKATS
Tõukeratastega juhtus tänavu kaheksa sama palju õnnetusi kui mullu terve aastaga.Foto: JOOSEP MARTINSON

Kui mullu said tõukerattaga sõitjad Eestis liiklusavariides viga viiel korral, siis tänavu kaheksa kuuga on juhtunud juba 14 inimkannatustega õnnetust.

Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse juhi Ülli Reimetsa hinnangul juhtuvad elektritõukeratastega õnnetused peamiselt siis, kui kiirus on liiga suur või ei arvestata teistega.

"Ohutuks liiklemiseks on kolm põhireeglit: elektritõukerattal võib sõita ainult üks inimene, kiiver on kohustuslik kuni 16-aastastele ning jalakäijate läheduses ja sõiduteed ületades tuleb hoog maha võtta, et vältida õnnetusi," ütles ta.

"Eriti ettevaatlik tuleb olla teed ületades, sest autoga kokkupõrkel on tõukeratta juht alati nõrgem pool ja võib saada raskeid vigastusi," rõhutas Reimets.

Tänavu on üks õnnetus elektritõukeratturiga lõppenud ka surmaga: suvel hukkus Tartus kaubikuga kokku põrganud mees, kes ei kandnud kiivrit.

"Muret teeb, et üha rohkem õnnetusi juhtub lastega. Igal hommikul on näha ilma kiivrita lapsi, kes elektritõukeratastega kooli kihutavad. Lapsevanemad, ärge laske oma lapsi ilma kiivrita liiklusesse ja rääkige kodus ohutust liiklemisest, et päästa neid kohutavatest vigastustest," selgitas PZU kindlustuse sõidukikahjude grupi juht Jaanus Tanne.

Politsei- ja piirivalveameti statistika kohaselt juhtub ka tavaliste tõukeratastega üha rohkem õnnetusi. Kui 2018. aastal oli neid üks, mullu aastaga 13, siis tänavu kaheksa kuuga on juhtunud samuti 13 õnnetust tõukeratturiga.

ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi sõnul on tõukerattalt kukkudes kõige sagedasemad vigastused lahtine haav, nihestus ja luumurd. "Näiteks üks üheksa-aastane laps kukkus suvel tõukerattaga, mille tagajärjeks olid õlavarreluu ja varbaluu murrud. Õnnetusjuhtumikindlustusega sai ta valuraha, paraku tervise paranemine võttis kaua aega," ütles ta.

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb, kui saate õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääte töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on traumad nagu luumurd ja venitus. Õnnetuse korral maksab kindlustusandja kannatanule hüvitise.

Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustus, mis hüvitab liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju kannatanu tervisele, sõidukile või muule varale.

Liikluskindlustuse fond on Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse garantiifond, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. Fond hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab fond liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.