ONLINE-INTERVJUU! Tallinn 2011 juht: linna visiitkaart on plekke täis
Küsimusi oli võimalik Mutlile esitada kuni eelmise nädala lõpuni, vastuste esimest osa saab lugeda SIIN ja viimased vastused ilmuvad laupäeval.
Kas 2011 kaovad piraattaksod ja juhiga autorendid, millel pole tegevusluba? Ei ole ju normaalne, kui meie linna külastavaid turiste tervitavad just Lennujaamas ja sadamas piraattaksojuhid.
Küsija juhib tähelepanu väga õigele murekohale, see probleem eksisteerib Tallinnas tõepoolest – taksode puhul on tõesti tegemist linna visiitkaardiga, mis on tänasel päeval plekke täis. Nii oleme käivitamas Euroopa kultuuripealinna külalislahkuse programmi, mille üks eesmärk on õpetada nii taksojuhte kui ka teisi teenindussektoris töötajaid turiste ja linlasi hästi teenindama. Piraattaksonduse ja autorendiga kultuuripealinna sihtasutus tegeleda ei saa.
Tallinnas on väga palju igasuguseid maste, toeseid, valgustusposte jne, mis on suuremas osas roostes, rokased ning mõned ka viltu ja kukkumas (näiteks Kaarli kiriku juures). Kas on mõeldud nende pesemisele, värvimisele, kordategemisele enne kultuuriaasta saabumist?
Olen sellest murest teadlik. Tallinna trammi- ja trollibussikoondis on neid poste pidevalt korrastanud ja välja vahetanud ning töö käib nendega pidevalt, sest neid on palju.
Kas kultuuripealinna sihtasutus Tallinn 2011 allub EV seadustele? Kas üllitiste tellimisel tehakse ikka hankeid ja vähempakkumisi? Millisest summast alates peab nõukogult luba küsima?
Tallinn 2011 tegutseb loomulikult EV seadustele tuginedes ning järgib teiste seas ka riigihankeseadust.
Mis on saanud teie juhitud ja kümneid miljoneid nõudnud projektist Pargi ja Reisi? Millised teie juhitud projektidest üldse toimima on hakanud?
Pargi ja Reisi süsteem toimib, kuid selle süsteemi väga hea toimimise juures on kõige keerulisemaks see, et inimeste käitumisharjumusi on väga raske muuta, s.t veenda näiteks autojuhti, et ta hakkaks nüüdsest kasutama ühistransporti. See võtab aega rohkem kui ühe inimpõlve.
Milliseid Tallinna ja tema kultuuri teemalisi saateid on Tallinna TV-s kultuuriaastaks oodata?
Loodame, et kultuuripealinna teemalisi saateid võiks järgmisel aastal näha olla mitte üksnes Tallinna TV-st, vaid ka teistes Eesti telekanalites. Kultuuripealinn on kõigi ühine asi.
Kas teie arvates paremkallutatud meediakanalid toovad inimesteni objektiivset infot kultuuripealinn Tallinna kohta? Miks Eesti meedia on asunud halvustama kõike kultuuripealinnaga seotut?
Eesti meediakanalid kirjutavad täna ikka harukordselt vähe Euroopa kultuuripealinna sisulisest poolest – seda hoolimata sellest, et kultuuripealinna 251 projektiga on seotud enamik pealinna kultuuriala professionaale või oma kodulinnast hoolivaid kodanikerühmitusi ja linnakodanikke.
Niisamuti pole Eesti meedia kõike sihtasutuse samme ka halvustanud, üks tänavusi silmapaistvamaid projekte on kahtlemata läbi aasta kestev „52 üllatust ja ideed“, mis on leidnud positiivse vastukaja nii ajakirjanikelt kui ka linnarahvalt.
Paratamatult tuleb meil arvestada, et Eesti meedia huvitub peaasjalikult oma müüginumbrite suurendamisest ning selge on, et intriig ja skandaalid müüvad alati paremini kui positiivsed uudised sellest, et kultuuripealinnal läheb hästi.
Miks te ei informeeri neutraalses (sic!) meedias (iganädalane pressiteade kõigile) oma tegemistest, plaanidest, saavutustest, olemasolevatest projektidest?
Seoses eelmises vastuses kirjeldatuga pole me ka saladust teinud sellest, et meil on kavas välja andma kultuuripealinna oma lehte. Selles räägitakse jooksvalt nii programmist kui ka sellest, mida siin igapäevaselt tehakse.
Lisaks on meil kasutada kolmekeelne kultuuripealinna uudiskiri, millega saate liituda www.tallinn2011.ee, ning toimub igapäevane töö pressiteadete ja välisajakirjanike vastuvõtuga.
Olete FIFA abikohtunik! Miks te kohtunikuks hakkasite ning kaua teil see hobi on olnud?
Tänan huvi tundmast. Minu meelest on jalgpall üks nauditav meeskonnamäng – just selliselt töötab ka Euroopa kultuuripealinna sihtasutus. Sport kui kultuuri osa on mulle väga oluline. Olen jalgpalli abikohtunik alates 1998. aastast, rahvusvaheline kohtunik alates 2006. aastast. Lisaks kuulun ka tenniseliidu juhatusse ja Eesti jalgpalli liidu litsentsikomisjoni.
