ONLINE-INTERVJUU | Perearst vastab, miks ja millal vaktsineerida puukentsefaliidi vastu
Haigus, vaktsiin, vaktsineerimine
Mis on puukentsefaliit? Kui raske see haigus on? Kuidas seda ravitakse?
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus, põhjustatud flaviviiruse poolt. Inimesed nakatuvad tavaliselt puugikontakti tagajärjel, kuid võivad nakatuda ka nakatunud looma (kits, lehm) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel.
Puukentsefaliit võib põhjustada väga tõsiseid kesknärvisüsteemi kahjustusi.
Puukentsefaliidi haiguse kulg võib olla kahefaasiline. See tähendab, et umbes 1-2 nädalat pärast nakatumist võivad tekkida gripitaolised haigusnähud – kõrge palavik koos lihas-ja peavaludega, halb enesetunne, iiveldus, isutus, seedehäired. Vaevused kestavad tavaliselt nädala ja mööduvad ilma ravita.
Umbes 1/3 nakatunutest tekib ka teine faas- tavaliselt 2-8 päeva jooksul, mõningatel juhtudel hiljem – viirus tungib ajju – põhjustades aju ja/või ajukelmetepõletikku, mille sümptomid on juba väga tõsised: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus, halb enesetunne.
Enamik inimesi paraneb, kuid võivad jääda püsivad tüsistused nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäseme halvatused, peavalud, keskendumis- ja mäluhäired. Puukentsefaliiti haigestumine võib lõppeda ka surmaga.
Kas vaktsiinil on kõrvalmõjusid?
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on süstekoha punetus ja valulikkus, peavalu, lihasvalu. Võib tekkida ka iiveldustunne, palavik, gripitaolised sümptomid, liigesvalu. Enamasti kõrvaltoimed taanduvad 72 tunni jooksul.
Kas sel aastal apteekides vaktsineerida saab?
Momendil selle kohta info puudub. Vaktsineerimiseks tuleks pöörduda oma perearstikeskusesse või vaktsineerimiskabinetti.
Kui palju vaktsiini tegemine maksab?
Vaktsiini hind sõltub konkreetsest asutusest, sellekohane info on kindlasti kodulehelt leitav. Hind jääb vahemiku 20-40 eurot.
Mitu korda ja millal peaks uuesti vaktsineerima?
Klassikaline skeem on selline, et esimese ja teise vaktsiiniannuse vahele peab jääma 1 kuu, teise ja kolmanda annuse vahele 1 aasta, seejärjel peaks esimese revaktsineerimise tegema 3 aastat pärast kolmandat annust ja edasi iga 5 aasta tagant kuni 50 eluaastani ning sealt alates iga 3 aasta tagant.
Mis kuus/aastaajal oleks mõistlik esimene vaktsiin teha?
Puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist võib alustada igal ajal. Esmane kaitse tekib peale II süsti tegemist.
Kui vaktsineerimistest (kolm süsti vastavalt skeemile) on möödas kõvasti rohkem kui 5 aastat, siis kas tuleb alustada päris nullist ja teha kõik kolm süsti uuesti või piisab siiski ühest lisavaktsiinisisüstist?
Üldiselt ei alustata täiesti algusest vaid jätkatakse sealt kust eelmine vaktsineerimine pooleli jäi. Täiskasvanutel, kes on saanud esimesed 3 süsti, piisabki ainult revaktsineerimisest.
Käisin 2016-17 kaitseväes kus mulle tehti kokku 2 puugisüsti. Kas uue vaktsineerimise aeg on lähedal? Näen ma seda ise kuskilt netist või oleks kõige targem helistada perearstile?
Kui kaitseväes tehti 2 esimest süsti, siis need võiksid olla nähtavad teile endale digilugu.ee kaudu või teile kaasa antud kollases vaktsineerimispassis. Kui neid andmeid ei ole, siis paraku ei näe ka perearst neid vaktsineerimisi puudutavat infot. Sellisel juhul võib pöörduda kaitseresursside ameti poole ja paluda vastavat infot.
Mul on tehtud juba neli vaktsiinisüsti. Alguses öeldi, et peale kolmandat süsti iga 3 aasta tagant uuesti. Kolm aastat möödas, soovisin minna uut vaktsiini saama, aga uus pereõde ütles, et pole vaja, ikka iga 5 aasta tagant. Kuidas siis on ikkagi õige?
Levinud praktika on, et esimese 3 vaktsiiniannuse järgselt tehakse esimene revaktsineerimine 3 aasta möödudes ja pärast seda iga 5 aasta tagant kuni 50 eluaastani, pärast mida peaks vaktsineerima iga 3 aasta järel.
Olen varasemalt vaktsineerinud, kuid viimasest korrast üsna mitu aastat. Kui nüüd juunikuus teen süsti, millal immuunsus tekib uuesti? On sel süstil nüüd juunikuus enam mõtet?
Revaktsineerimise eesmärk on vältida antikehade langust. Pärast teist vaktsiini on efekt ca 97-99%, pärast kolmandat süsti ligi 100%. Ajas efekt väheneb – keskmiselt 1 % aastas, mistõttu tasub kindlasti pidada kinni vaktsineerimisskeemist. Kui eelmistest vaktsineerimistest on aastaid möödas, tasub kindlasti korduv vaktsineerimine teha, mille tagajärel ca 3 nädala jooksul peaks tekkima pea 100% kaitse.
Rasedus ja lapsed
Olen 23. nädalat rase. Eelmisel suvel tegin esimesed kaks süsti ära ja varsti peaks kolmanda süsti tegema. Kas rasedana tohin seda kolmandat süsti teha?
Raseduse ja imetamise osas kehtib seisukoht, et kui ema infektsiooni ehk nakatumise risk on suur või väga suur, siis võib vaktsiini manustada. Muul juhul pigem lükatakse korduv vaktsineerimine edasi.
Millal võib väikelapsele esimest korda vaktsiini teha?
Eestis võib alustada puukentsefaliidi vastase vaktsineerimisega alates esimesest eluaastast.
Kaalusime vaktsineerida terve pere, sest suve lõpus viibime metsas rohkem. Siis lugesin, et eriti laste puhul on võimalikud kõrvalnähud, kus lapsel on pärast epilepsia või puue. Otsustasime mitte vaktsineerida. Kui sageli ja millised kõrvaltoimed on ja kas lastel on suurem risk neid saada?
Kõrvaltoimed on ära toodud konkreetse vaktsiini infolehel, mida on võimalik leida internetist või paluda vaktsineerimiskabinetist või perearstikeskusest. Infolehel on märgitud kõik võimalikud kõrvaltoimed. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on süstekoha punetus, valulikkus, peavalud, lihasvalud, iiveldustunne, liigesvalud. Samuti palavik, gripitaolised sümptomid, oksendamine, minestustunne, väsimus, nõrkus jt. Tõsised, harva esinevad kõrvaltoimed on seotud raskete allergiliste reaktsioonidega ja põhjustavad löövet, turset, hingamisraskusi, vererõhulangust jms.
Lastel esineb sagedamini palavikku ja unisust.
Varia
Teadaolevalt on puugihammustuse tagajärjel tekkivaid haigusi rohkem, kui kaks. Kas Eestis on kinnitatud juhtumeid kus tegemist hoopis mõne muu haigusega kui borrelioos või entsefaliit?
Laialt levinud on puukentsefaliit ja puukborrelioos, kuid on ka kolmas ja neljas haigus, mida põhjustab Anaplasma phagocytophilum bakter ja bakter Candidatus Neoehrichia mikurensis – diagnostika võimalused on piiratud, kuid ravi ei erine borrelioosi ravist.
Teadaolevalt puudub palju sagedamini esineva puuborrelioosi vastu vaktsiin. Kas puukborrelioosi vastu on mõni tõhus ravim?
Puukborrelioosi vastase vaktsiiniga tegeletakse. Loodame, et järgmise 10-15 aasta jooksul jõuab see ka turule. Täna on puukborrelioosi raviks antibiootikumid.
Tervise Arengu Instituut (TAI) on korraldanud kampaania, kutsudes inimesi üles osalema puukide ja puukidega levivate haiguste seires. Eesmärgiks on teada saada, millised puugid Eestis levivad ja milliseid haiguseid nad kannavad.
Täpsem info TAI kodulehel.
Vaktsineerimist puudutavate küsimustega pöörduge oma perearstikeskusesse või vaktsineerimiskabinettidesse.
