Täna avaldame esimese osa Mutli vastustest, ülejäänud ilmuvad reedel ja laupäeval.

Kuidas saab nii olla, et Turu on ka Euroopa kultuuripealinn 2011? Mitu kultuuripealinna on Euroopal korraga?

Sellise süsteemi on välja mõelnud kultuuripealinna tiitlit jagav Euroopa Komisjon ning tiitli andmine mitmele linnale korraga algas sajandivahetusel – aastal 2000. Siis oli Euroopal korraga suisa üheksa kultuuripealinna. Euroopa Komisjoni soov on juhtida tähelepanu võimalikult paljudele eriilmelistele ja erineva kultuuritaustaga linnadele. Tänavu on Saksamaa Ruhri ja Ungari Pécsi kõrval liikumisse haaratud ka Istanbul, mis on kaudselt justkui vennalik vaatleja, kuna Türgi ei kuulu Euroopa Liitu.

Kas ja mis on tulemas ühistöös soomlastega? Ikkagi kaaskultuuripealinn ju.

Koostöö Turu 2011 sihtasutusega käib juba mitu aastat, sest meie eesmärk on ühine: tuua sellesse Euroopa regiooni rohkem kultuurituriste. Ehkki ka nüüd on mitu ühist projekti ilmavalgust näinud – näiteks suur näidendikonkurss New Baltic Drama või alles hiljuti Turu 2011 projekti „Curated Expeditions at the Baltic Sea“ raames siia üle Soome lahe sõudnud keskkonnasõbralik männikoorelaevuke – avalikustame ühisprogrammi detailse kava sügisel.

Käisin aasta tagasi Guimarãesis, mis on iidne Portugali pealinn, Euroopa kultuuripealinnaks saab linn aastal 2012, aga kõik oli juba aasta tagasi uhkelt külalisi ootamas. Meil käib suur jahu.

Tallinn ootab külalisi nii Eestist kui ka välismaalt igal aastal sõltumata Euroopa kultuuripealinna tiitlist. Kultuuripealinna kontekstis on mitu aastat toiminud tihe ja hea koostöö Eesti ja Euroopa turismiettevõtetega, kes teavad, mis järgmisel aastal juhtuma hakkab ning miks siia on vaja rohkem turiste suunata.

Mis aga puudutab seda, et Guimarãesi saamist Euroopa kultuuripealinnaks näeb nende tänavapildis juba aastaid varem, siis siin otsustab iga linn vastavalt oma võimalustele, kuidas kultuuripealinna aasta saabumist ootab. Alates augusti lõpust hakkab Tallinnas ja esmalt eelkõige linna väravates, s.o lennujaamas, sadamais, bussi- ja raudteejaamas kultuuripealinna rohkem näha olema.

Millal alustatakse reaalsete ettevalmistustöödega, selle asemel, et vabandusi otsida ja valitsust kiruda?

Euroopa kultuuripealinna reaalsed ettevalmistustööd programmi koostamiseks algasid 2007. aastal ning SA Tallinn 2011 on nende aastate jooksul pannud oma õla alla väga paljudele kultuurisündmustele, mis ilma sihtasutuse toeta ilmavalgust näinud polekski.

Kui palju siis lõppude-lõpuks kõik kultuuripealinna aastaga seotud ettevõtmised maksma lähevad?

Võttes arvesse sihtasutuse kinnitatud eelarvet aastatel 2007–2010 ja lisades siia 2011. aasta eelarveprognoosi läheb Euroopa kultuuripealinn Tallinn maksma 16 miljonit eurot (võrdluseks näiteks Turu saab arvestada kuni 50 miljoni euro suuruse toetusega).

Millise proportsiooniga finantseeritakse juba olemasolevaid projekte?

Finantseerimisskeem on igas kultuuripealinnas erinev. Tallinnas annab kõige suurema panuse eelarvesse linn ning seejärel riik. Euroopa annab oma ühekordse toetuse 1,5 miljonit eurot igale Euroopa kultuuripealinnale enne kultuuripealinna aasta algust.

Korraga pannakse hakkama päris suur summa, kas te ei karda, et selle eest tehakse asju, mis rahvast tegelikult ei huvita, või laristatakse raha lihtsalt ära, ilma kultuuri aitamata? (Teie erakonnakaaslane juba kurtis, et toimuvat raha raiskamine.)

Keegi ei larista kusagil raha ära ning sihtasutus Tallinn 2011 aitab Eesti kultuuri igal juhul. Esiteks on igal programmis oleval projektil oma publik, oma sihtgrupp. Teiseks on meie soov, et paljud ja väga paljud meie toel sündinud ettevõtmised jääks ka tulevikus alles. Eks sama loodab ka Euroopa kultuuripealinnade võrgustik igal aastal igalt kultuuripealinnalt.

Kas luuakse ka midagi püsivat, mida saab kasutada näiteks aastal 2012 ja edaspidi?

Linna ja riigi toel on valminud juba nüüd ning valmib ka edaspidi mitu olulist objekti: näiteks Vabaduse väljak, rannapromenaadid rulluisutajatele, jalakäijatele ja ratturitele, Eesti meremuuseum, Katel, Kultuurikilomeeter. Töö käib edasi ning jätkub ka pärast Euroopa kultuuripealinna aastat.