ONLINE-INTERVJUU! Mutli: julgen küll välismaalastele jääkaru näidata!
Küsimusi oli võimalik Tallinn 2011 tegemiste kohta esitada kuni eelmise nädala lõpuni, vastuste esimest osa saab lugeda SIIN ja teist osa SIIN.
Kas kultuuripealinn Tallinn annab ka mõne töökoha töötutele linlastele?
Ma eeldan, et kindlasti leiavad või on leidnud kultuuripealinna programmis asuvad projektid võimalusi ka neile, kel puudub püsiv sissetulek, kas või näiteks kultuuripealinna vabatahtlikuna, keda on nüüdseks registreerinud juba üle poole tuhande.
Millal külastasite viimati linnavalitsuse poolt suure eelarvekärpe saanud Tallinna loomaaeda? Kas teile tundub, et ühe riigi pealinna loomaaed on ka osa kultuurist? Kas julgete oma välismaal elavaid sõpru viia näiteks jääkaru vaatama?
Käisin perega Tallinna loomaaias selle aasta kevadel. Loomaaed kui linna üks avastamisrõõmu pakkuvaid oaase on kahtlemata osa kultuurist. Võib vihjata, et järgmisel aastal on loomaaed sündmuspaigaks nii mõnelegi huvitavale kultuuripealinna projektile. Ning julgen oma välismaal elavaid sõpru ka Tallinna loomaaia jääkaru vaatama.
Millised on teie senised kultuurialased saavutused ja kogemused, mis võimaldaksid teil Tallinn 2011 projektile kunstilist ja turunduslikku tervikhinnangut anda?
Sihtasutuse juhatuse liikmena ei anna mina Tallinn 2011 projektile kunstilist hinnangut. Kunstilise hinnangu kogu programmile on andnud sihtasutuse loomenõukogu, kuhu kuulusid hinnatud Eesti loomeinimesed. Ka ei juhi ma Euroopa kultuuripealinna aasta programmilist poolt, selleks on tööl programmiosakonna juhataja Jaanus Rohumaa.
Kas on kavas ka mõni folkmuusika festival?
Tallinn 2011 programmis on kavas mitu sündmust, mida võib liigitada folkmuusika või laiemalt rahvamuusika alla. Nii on kavas maailmamuusikat tutvustav Maailmaküla, pärimuskultuuri festival PäriMusi, rahvamuusika ja rahvatantsu seltsi korraldatav Teatetants.
Folkloori leiab ka võitluskunstide maailmamängudelt ja muidugi keskenduvad folgile paljud järgmisel aastal Tallinnas toimuvad rahvusvähemuste korraldatavad ettevõtmised – Slaavi Pärg, vanausu pärimuskultuuri festival Peipus või ainulaadne kultuuridevahelise dialoogi süvendamisele pühendatud koreograafiafestival „Neposedõ kutsub sõpru“.
Aega on tõepoolest vähe aga kas on olemas instants(id), kuhu pöörduda olemasolevate (tekkivate) ideedega, mis võiks haakuda kultuuripealinna üldise kontseptsiooniga?
Soovitan soojalt pöörduda sihtasutuse Tallinn 2011 poole, sest häid ideid pole me kunagi tagasi lükanud.
Millal läheb tegevuskava lõplikult lukku? Kas on võimalikud ka muudatused ning mis tingimustel?
Euroopa kultuuripealinna aasta programmi kinnitas SA Tallinn 2011 nõukogu tänavu kevadel, viimased detailid projektidega selguvad selle aasta oktoobriks, mil avaldame ka kõigile mõeldud programmiraamatu.
Kas kultuuripealinnal on mingi eelistus valdkonniti (kunst, muusika, arhitektuur, disain, jne), kui, siis miks? Kas muid Euroopaga seotud projekte, mis võiksid omada seost kultuuripealinnaga saab siduda?
Meie ei eelista kedagi, lihtsalt arvestades eestlaste tugevamaid külgi ja muusikalembust, on muusikavaldkond meie programmis kõige silmapaistvamalt esindatud.
Kas lubate, et Tallinn 2011 reklaamid ei hakka visuaalse keele poolest meenutama Keskerakonna reklaame?
Jah.
Kuidas on võimalik, et ühes Euroopa Liidu liikmesriigis antakse kogu riigi jaoks aasta tähtsündmuse reklaamileping ühemehefirmale (OÜ Midfield)? Kas hr Mutli oskab nimetada mõnda sarnast või ligikaudsetki pretsedenti mõnest arenenud riigist?
Avalik riigihanke kord on kehtestatud igas arenenud riigis, nii ka Eestis. Sihtasutuse korraldatud turunduse ideekonkursi riigihanke võitja selgus seitsme ideekavandi hulgast. Otsuse teinute seas olid lisaks sihtasutuse turundus- ja kommunikatsiooniosakonna esindajatele ka Tallinna ettevõtlusameti ja EAS-i esindajad. Sama komisjon tegi mulle kui sihtasutuse juhatuse liikmele ettepaneku sõlmida leping osaühinguga Midfield, mida ma järgisin ning kuulutasin ideekonkursi võitja välja.
Mutli vastas kordunud küsimustele koos ja jättis mõned isiklikumat laadi küsimused vastamata.
