ONLINE-INTERVJUU: Laine Randjärv: linnavalitsus olgu kohaliku elu korraldaja, mitte iseenda eksponeerija ja oma kiiksude imetleja ning reklaamija
Kui teist peaks saama Tallinna linnapea, siis mis oleksid esimesed viis asja, mida te Tallinnas muudaksite? Samuti oleks soov teada, et miks te arvate, et te võidate Edgar Savisaart, kes on siiani olnud võitmatu.
Ma usun, et Tallinna elanikud on tänasest linnajuhtimisest väsinud ning soovivad uusi tuuli. Tallinn vajab rahaasjade korrastamist ja linnakodanike huvidega arvestamist. Seetõttu usun ja loodan, et tänasel linnapeal on aeg oma koht loovutada. Esimeste tegemiste sekka kuuluks kindlasti kõigi linnavalitsuse asutuste struktuuri ülevaatamine ning ametnike koolitamine, samuti linnaeelarve kriitiline ümberstruktureerimine. Loomulikult vajavad kiireloomulist tähelepanu ka teed-tänavad, lasteaiakohad ning palju muud.
Kas, kuidas ja mis ajaks plaanite Tallinnale Euroopa rohelise pealinna tiitli tuua?
Tallinnale Euroopa rohelise pealinna tiitli toomine on olnud meie volikogu fraktsiooni eesmärkide hulgas juba aastaid. Esimene võimalus rohelise pealinna tiitel saada oleks 2018. aastal. Mina arvan, et sellise tiitliga kodulinna üle võiks olla uhke. Lisaks rohealade korrastamisele ning kesklinna liikluskoormuse ümbervaatamisele on oluline arendada välja korralik jalgrattateede võrgustik, mis on ühe keskkonnasõbraliku linna selge tunnus.
Mida Te muudaksite kohalike omavalitsuste tulubaasi kujunemisel?
Kohalike omavalitsuste tulubaasi kujunemist Tallinna linnapeana muuta on keeruline, küll aga on sel ametikohal võimalik sättida konkreetse linnaeelarve tuluallikate osakaalusid. Kokkuhoiumeetmed vähendavad kulusid, aga lisatulu on võimalik saada näiteks linnale kuuluva vara avalikust müügist, selle asemel, et nii mõnigi hinnaline kinnisvara linnavalitsuse soosikutele võileivahinna eest ära anda.
Miks Teie erakonna valitsemise ajal on Eesti muutunud Euroopa üheks võimu kõige enamtsentraliseeritud riigiks?
Meie erakonna valitsemise ajal on tõusnud kodanike usaldus valitsuse ja parlamendi suhtes erakordselt kõrgele, ületades Euroopa Liidu keskmist. Rääkides võimu tsentraliseerumisest - meil on võrreldes sotsiaaldemokraatlike maadega küllaltki õhuke riik, vaba turg ning kodanikel vabadus oma elu paljuski ise reguleerida. Samas on meie riik väike, andmata välja linnriigi mõõtugi. Sellises olukorras on mõistlik ja ratsionaalne, et suur osa juhtimisest on koondnud pealinna. Samas on ka meie väikeses armsas Eestis palju omanäolisi piirkondi, mistõttu kohalikud omavalitsused peavad säilima ning kohalikku elu korraldama. Nii on see täna ja nii loodetavasti ka jääb.
Tallinnas on hetkel olukordi, kus sama pere lapsed ei saa käia ühes lasteaias, sest vabu lasteaiakohti ei ole. Mida teeksite selleks, et õed-vennad saaksid käia samas lasteaias? Kuidas anda peredele kindlustunne, et nad saavad soovitud lasteaiakohakodu või vanemate töökoha lähedal?
Olen igati nõus, et ühe pere lapsed peaksid saama käia ühes lasteaias. Ühtlasi oleks tore, kui kõik lapsed saaksid käia (vanemate) soovitud lasteaias - olgu see siis kodu lähedal, vanema töökoha lähedal või vanaema kõrvalmajas. Vabu lasteaiakohti ei ole täna aga mitte ainult valiku tegemiseks, vaid üleüldisemalt. Esmajärjekorras tuleb tegeleda selle küsimusega. Ühe pere lastele samas lasteaias koha tagamiseks tuleb kehtestada lasteaiajärjekorras eelisõigus lapsele, kelle õde või vend seal juba käib. Minu arvates tuleks aga lisaks lasteaiakohtadele pöörata tähelepanu teistele lapsehoiuvõimalustele. Kui näiteks lapse vanaema või naabritädi läbib lapsehoidjakoolituse, on linnal võimalik lapse n-ö pearaha maksta vanemale lapsehoiu toetamiseks. Kodanikualgatuse võiks tekkida ka n-ö vanaemade võrgustik, mille abil saaksid kokku inimesed, kel palju vaba aega ja kes võiksid ka lapsi hoida, ning lapsevanemad, kes oma võsukesele hoidjaks asendusmemme otsivad.
Kui teil tuleb võimalus saada Tallinna linnapeaks, kas küsite siis valitsuselt raha juurde näiteks teeremondi jaoks?
Kõigepealt tuleb oma kukkur üle vaadata ning korda seada. Tallinna linna eelarve on suur ning võimaldaks ka täna nii mõndagi head linnas ära teha - see on vaid prioriteetide küsimus. Lisaraha küsimine valitsuselt olgu seotud kriisiolukorraga.
Olete öelnud, et Tallinn vajab perenaise karmi kätt. Milliseid perenaiselikke ülesandeid endal kui potentsiaalsel linnapeal ette kujutate?
Hea perenaine on küll vajadusel karmi käega, kuid siiski hooliv. Tallinna perenaine vaataks üle linnakeskkonna korrashoiu, sh teeaugud ja tänavate puhtuse, jäätmemajanduse, aga ka talvised kõnniteed ja ülekäigurajad peavad olema ohutud ja turvalised ning mugavad kõndimiseks. Perenaine hoolitseb ka käitumiskultuuri eest - linnavalitsuse ametnike mentaliteet linnakodanikega suhtlemisel peab olema hooliv ja teenindav. Linnaelanik peab saama vajadusel abi ja konsultatsiooni. Linna traditsioonide hoidmine ja arendamine, koostegutsemine, linnarahva arvamuse kuulamine - need kõik on olulised märksõnad. Linnavalitsus olgu kohaliku kogukonna elu korraldaja, aga mitte iseenda eksponeerija ja oma kiiksude imetleja ning reklaamija.
Milline saaks olema linnavalitsuse arvukate nn nõunike saatus?
Selge on, et minu juhitud linnavalitsuses pole iial tööl olnud eraldi kommentaatoreid, ning neid ei saa ka olema. Nõunikel ja abilistel on poliitiliste ametikohtade tugipersonalina oluline roll, aga see peab olema sisuline. Kõik üleliigsed töökohad tuleb likvideerida.
Kas Teie arvates on see hääletaja pettmine kui kanditeeritakse, aga valituks osutuna jäädakse endisele kohale (europarlamenti, riigikogu, minister)?
Kui kandidaat on enne valimisi lubanud avalikult, et valituks osutudes läheb võidu korral kindlasti uuele positsioonile, kuid seda siiski ei tee, võib seda ehk tõesti petmiseks pidada. Kui aga kandidaat on juba eelnevalt välja öelnud, et oma kandideerimisega toetab ta saadud häältega erakonda ning inimesi, kel soov ja oskused ühist programmi ellu viima hakata, kuid ise jääb ka võidu puhul oma endisele ametipostile, on minu arvates tegu ausa olukorraga - mängitud on ju avatud kaartidega.
Kui saate valituks, kas lubate, et Tallina teed saavad lõplikult korda?
Kahjuks tuleb tõdeda, et siin ilmas pole midagi lõplikku. Ka värskelt remonditud teed lagunevad kulumise ja ilmastiku käes taas. Lubada saan, et minu valituks osutumisel planeeritakse teede-tänavate parandamist nii, et teed on vastupidavamad ning vajavad harvemini remonti. Nii mõnigi tänav vajab kapitaalremonti, väga paljud pealmise kihi uuendamist ning veel enamad lappimist. Teetööd ei lõppe iial, aga minu eesärk on, et auklik tänav Tallinnas on haruldane ning kõrvaldamisele kuuluv erand, mitte reegel.
Mitu kooli ja lasteaeda remondite?
Kõik lasteaiad ja koolid, mis täna veel nõuetele ei vasta, tuleb renoveerida. Sellega kaasneb loomulikult ka koolivõrgu ülevaatamine, puuduvate lasteaiakohtade loomine.
Minu küsimus puudutab Tallinna munitsipaalmaju, kus noortel peredel on võimalik üürida inimliku hinnagakortereid. Kas Reformierakonnal on võimule tulles plaanis jätkata munitsipaalmajade ehitamist ja arendamist Talllinnas?
Ma ei pea kinnisvaraäriga tegelemist tavapäraseks linnavalitsuse ülesandeks. Kuuldavasti on nii mõneski munitsipaalmajas ka sedavõrd kõrged kommunaalkulud, et vabalt kinnisvaraturult on võimalik leida samaväärne või soodsamgi eluase. Samas leian, et noored pered peavad olema meie vananevas ühiskonnas erilise hoole all - oma vanemahüvitisega on Eesti selles osas paljudele lääneriikidelegi eeskujuks.
Kas linnapeana sulgete Tallinna TV, mida sellega plaanite ette võtta? Kui palju teie linnapeaks saades kärbite linna kulutusi propagandale (televisioon,ajalehed, pressiesindajad jne)?
Kindlasti ei saa Tallinna TV jätkata, tegu on linnavalitsuse propagandavahendiga. Ajalehed Pealinn ja Stolitsa on suur kulu, kandmata reaalset väärtust - need leiaksid oma peatse otsa.Teiste kanalite osas arvan, et näiteks linnaosade lehed peaksid säilima, sest on linnaosades heaks kohalikuks infoallikaks.
