Omavalitsused valivad kuue haldusreformi kava vahel
Kohaliku omavalitsuse arengu mõttekoda analüüsis eile regionaalministri poolt aruteluks välja käidud omavalitsuskorralduse reformi võimalikke alternatiive.
Mõttekoja liikmed leidsid, et kuigi reformi ajakava on väga pingeline, on koostatud analüüsi pealt võimalik jõuda ka reaalsete sammudeni, vahendas siseministeerium i pressinõunik Kaili Uusmaa.
Kõik mõttekoja liikmed tõid välja, et üheks probleemiks algatatud reformi läbiviimisel võib saada pingeline ajakava. Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp märkis, et väga oluline teetähis on välja töötada ja riigikogul vastu võtta omavalitsusreformi seaduse eelnõu, mis looks selge aluse eelseisvate aastate tööks.
Kohalike omavalitsuste arengu mõttekoja loomine on kokku lepitud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015. Mõttekoja tööd korraldab regionaalminister ning mõttekoja eesmärgiks on valdkonna ekspertidega läbi arutada omavalitsuskorralduse olulisemad sõlmpunktid. Mõttekotta kuuluvad omavalitsuste ja riigiasutuste esindajad ning valdkonna eksperdid ja arvamusliidrid.
Kolmapäeval saatis regionaalminister Siim Kiisler erakondadele, põhiseaduslikele institutsioonidele, omavalitsusliitudel ja teistele huvigruppidele välja kuus võimalikku omavalitsuskorralduse alternatiivi. Kirjas on välja toodud kaks peamist küsimust, millele partnerite vastust soovitakse – milline tee valida ning millal muudatused ellu viia.
Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord
Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikult omavalitsusliidule;
Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand;
Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70-100 omavalitsust;
Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust;
Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.
