Eesti Raudtee nägemuses võiksid hooned ära osta omavalitsused, sihtasutused või mittetulundusühingud ja anda need kohalikule kogukonnale kasutada. Kui eelnimetatud hoonete ostmisest huvitatud pole, siis vaatab ettevõte eraisikute poole, kuid võimalik on ka see, et hooned jäävad lihtsalt seisma, ütles Eesti Radutee taristujuht Kaido Aetik.

Omavalitsused oleksid hoonetest küll huvitatud, kuid seda juhul, kui ka riik omalt poolt abi pakuks. Jõhvi vallavolikogu esimees Eduard East ütles, et raudteejaamal oleks potentsiaali, kuid kõik oleneb sellest, mis tingimustel hoone üle antakse.

Võru linnapea Anti Allase sõnul pole raudteejaama kordategemine nende prioriteet ja raha kulub muule. "Tahaks veidi teada ka riigipoolset visiooni, et kas on plaanis ka Võru suunal reisirongiliiklus taastada või seda plaani ei ole," sõnas ta.

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak ütles aga, et kohalikust raudteejaamast ollakse kindlasti huvitatud ja lihtsamate töödega tuleks vald toime. "Loomulikult kui sinna põhjalikult investeeringuid teha, siis me peame otsima lisaraha," sõnas ta.

Aetik välistas aga kindlalt võimaluse, et Eesti Raudtee hakkaks omavalitsustele toetust pakkuma. "Kui selliseid ettepanekuid tehakse, siis tuleb ka vaadata seda, et Eesti Raudtee AS ütleb ära, et tegemist on äriettevõttega. Aga meie oleme loomulikult avatud läbirääkimisteks, et hooneid õigesse kasutusse ja omandisse anda," sõnas ta.