"Olukorrast riigis" ei näe topeltkodakondsuse lubamises probleemi
Ideon meenutas, et Rootsis kehtis aastani 2001 topeltkoakondsuse keeld nii nagu Eestiski. Siis see keeld aga kaotati. Ideoni sõnul on küsimus selles, kas Eesti võiks samamoodi käituda. „Ilmselt on argumente nii üheks kui teiseks,“ sõnas ta ja lisas, et muutmise eesmärk peab olema inimestele elu lihtsamaks tegemine.
Ideon märkis, et kehtivas koalitsioonileppes on kirjas, et kodakondsusseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta.
Muuli leidis, et inimene võib alati loobuda topeltkodakondususest, kuid ta ei näinud probleemi selles, kui Eesti lubaks topeltkodakondust.
Ajal, kui paljud inimesed lähevad Eestist ära, oleks Muuli hinnangul parem, kui riik soosiks uute kodanike tulekut või vähemalt ei sunniks Eesti kodakondusest loobuma mõne teise riigi kodakonduse kasuks.
1. aprillil 1995. aastal jõustunud kodakondsuse seaduse kolmas paragrahv sätestab, et isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Samas tagab Eesti põhiseaduse kaheksanda paragrahvi kolmas lõige, et kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
Tänavu 1. aprillil saavad täisealiseks need noored, kel on seni olnud topeltkodakondsus ja peaksidki nüüd otsustama, millise riigi kodakondsus valida.
Praegu on hinnanguliselt paar tuhat inimest, keda sünnijärgse topeltkodakondsuse küsimus puudutab, kuid ministri sõnul võib nende hulk tulevikus kasvada üle kümne tuhande. Peamiselt käib see Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas sündinud laste kohta, kelle üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud.
Praegu keelavad Eesti seadused igasuguse topeltkodakondsuse. Kui keegi soovib naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks saada, peab ta oma eelmisest kodakondsusest loobuma ning seda kontrollitakse passi andmisel. Samas on enamikus Euroopa Liidu riikides ning USAs ja Kanadas topeltkodakondsus lubatud. Sünnipärased Eesti kodanikud, kes teist kodakondsust omandades Eesti passist loobunud pole, on seetõttu seadust rikkunud. Riigil sel puhul aga karistusi ja sanktsioone ette nähtud pole, sest põhiseadus keelab sünnipärasest kodakondsusest ilmajätmise.
Välisminister Urmas Paet on avaldanud toetust sünnijärgse topeltkodakondsuse seadustamiseks. Välisministri hinnangul oleks see riigi ja ühiskonna huvides kui mujal maailmas elavad Eesti juurtega inimesed tunneksid kasvõi kodakondsuse ja passi kaudu jätkuvalt sidet Eestiga.
Praktiliselt on ministri sõnul nii, et enamikul väliseestlasest on vähemalt kaks passi - Eesti pass, kui ta on sünnijärgne kodanik, ja siis on elukohamaa pass.
