Ojulandi kinnitusel on viimased sündmused Ukrainas näidanud tugeva kodanikuühiskonna kujunemist, seda, et seal on võimalik demokraatliku ja stabiilse riigi loomine, teatas välisministeeriumi pressitalitus. “Tähtis on just see, et rahvas ise otsustab oma tuleviku üle,” ütles välisminister.

Ojulandi sõnul peab Euroopa Liit tähelepanelikult jälgima, et kõik osapooled täidaksid sõlmitud kokkuleppeid ja seetõttu on äärmiselt oluline ka rahvusvaheliste vaatlejate kohalolek eelseisvatel valimistel. “Just nemad saavad anda hinnanguid valimiste aususe ja demokraatlikkuse osas,” ütles välisminister. “Ja see hinnang on üheks aluseks ka Euroopa Liidu — Ukraina edasiste suhete arengule.”

Ojulandi hinnangul on vaja luua pikaajaline realistlik strateegia Ukraina suunal. “Kõige tõhusamat koostööd saab teha Euroopa naabruspoliitika raames, kuid siin on oluline ka Ukraina enda tahe ja eeltöö. Ukraina tegevuskava kinnitamine koostöönõukogus sõltub ikkagi kohapealsetest arengutest ja eelkõige presidendivalimiste läbiviimisest,” sõnas ta, ja lisas, et Ukraina tegevuskava kinnitatakse siis, kui on olemas selgus, et valimised olid vabad ja demokraatlikud.

Liikmesriigid pöördusid Ukraina võimude poole üleskutsega tagada 26. detsembri presidendivalimiste vastavus rahvusvahelistele normidele, sealhulgas sõna- ja meediavabadus.

Euroopa naabruspoliitikast kõneldes ütles välisminister Ojuland, et Eesti toetab kokkulepitud tegevuskavade võimalikult kiiret vastuvõtmist ja elluviimist.

Möödunud nädalal kiitis Euroopa Komisjon heaks esimesed seitse tegevuskava, mis käsitlevad poliitilisi reforme ja majandussuhete arengut Ukrainas, Moldovas, Marokos, Tuneesias, Jordaanias, Palestiina omavalitsuspiirkonnas ja Iisraelis ning tihedat koostööd nendega.

Välisministrid rõhutasid vastuvõetud lõppjäreldustes, et tegevuskavade elluviimine sõltub iga üksiku koostööpartneri vajadustest ja võimekusest.