Ojasalu sotside 41 000-eurosest „näpukast“: olen koduerakonnas pettunud, kuid endal süüd ei näe

 (44)
Ardo Ojasalu
Ardo Ojasalu on ERJK esimeesFoto: Vallo Kruuser

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) esimees Ardo Ojasalu tunnistab, et on koduerakonna asjaajamise kvaliteedis pettunud, ta ei leia endal süüd sotside rahastamisküsimuse menetlemise venitamises ja kritiseerib komisjoni liikmeid mugavuses.

"Isiklikult võin öelda vaid seda, et olen oma koduerakonna asjaajamise kvaliteedis pettunud," ütles Ojasalu Delfile.

Ta leiab, et erakond kui kõrgendatud avaliku tähelepanu all olev organisatsioon peab suutma korraldada oma raamatupidamist ja aruandlust selliselt, et mistahes suuruses vigu aruannetes ei esineks.

ERJK päris sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt (SDE) aru reklaamikulude kohta ja eelmisel nädalal ilmneski, et sotsidel jäi kampaaniaaruandes kajastamata üle 41 000-eurone arve. Erakond põhjendas seda inimliku eksimusega.

"Kas komisjon peab vajalikuks astuda mingeid samme või jääb rahule esitatud seletusega, seda saab öelda alles pärast komisjoni koosolekut," ütles Ojasalu põhjenduseks toodud näpuka kohta.

Ojasalu rõhutas, et ERJK on kollegiaalne organ ja kujundab oma seisukohad koosolekul.

"Kui ERJK tegevus arupärimiste ja aruandlussüsteemi korrastamisel aitab kaasa sellele, et nüüd ja tulevikus SDE ja teised erakonnad esitavad aruandeid täpselt ja vigadeta, siis see preventsioon laiemalt ongi ERJK olemasolu eesmärk ja me võime vaatamata mistahes koosseisule kaasa aidata sellele, et Eesti demokraatia on ausam ja läbipaistvam," lisas Ojasalu.

Seotud lood:

Komisjoni liikmed panevad Ojasalule süüks menetlemisega venitamist

Kolme parlamendierakonna esindajad komisjonis on pannud sotsist esimehele süüks, et sotside telereklaami teema menetlemine komisjonis on toimunud väga vaevaliselt ja seda komisjoni esimehe Ardo Ojasalu passiivsuse tõttu.

Ojasalu lükkas selle väite ümber ja selgitas Delfile, et palus SDE kampaania päevakorrapunkti edasi lükata järgmisele koosolekule, kuna koosolekult puudus Kaarel Tarand, kes komisjoni ülesandel teemat lähemalt uuris ja pidi selles päevakorrapunktis ettekande tegema.

"Küsisin seda komisjoni istungil ja mitte ükski kohalolnud komisjoni liikmetest ei teinud ettepanekut, et teemat tuleb arutada ilma ettekandjata kohe samal istungil," selgitas Ojasalu. "Seega oli see komisjoni üksmeelne otsus, et lükata arutelu ühe koosoleku võrra edasi."

Ojasalu lisas, et kuna komisjon käib koos kord kuus, siis ei saanudki asja kiiremini menetleda, sest esmakordselt tõusetus teema mai koosolekul, kus peale arutelu otsustati, et Kaarel Tarand teeb kodutöö ja valmistab teema ette. Järgmine kord Tarand puudus ja asi leidis arutamist juuli koosolekul.

Võrdlusbaasi loomise eesmärgil tegi komisjon juulis kõigile erakondadele järelepärimise üksikasjaliku kamapaania meediaaruande esitamiseks ning eraldi SDE-lt sai küsitud põhjendust, miks nende meediakampaania oli odavam, kui teistel.

Ojasalu märkis, et komisjoni esimees juhib vaid komisjoni tööd ja komisjon teostab menetluslikke toiminguid kollektiivse organina. "Iga liige saab ja peab panustama sellesse, et komisjoni töö oleks kiire ja efektiivne," ütles ta. "Seega peab igaüks ise endale esitama küsimuse, miks ta ERJK koosolekutel, mis on komisjoni töövorm, ise ei pinguta ega panusta, et menetlused kiiremini toimiksid."

Mõned komisjoni liikmed ei tööta piisavalt kaasa

Ojasalu selgitas, et komisjoni esimehena peab ta enda kohustuseks kõik koosolekud ette valmistada ja vajadusel kujundada ka ettepanek otsuse tegemiseks, kui keegi komisjoni liikmetest ei tee ise ettepanekut.

"Sellelt pinnalt on mõned liikmed laskunud mugavustsooni ja arvavad, et ERJK esimees ainuisikuliselt peakski kogu komisjoni töö ära tegema, sealhulgas ka kõik menetlustoimingud ning igapäevaselt uurima erakondade kontoris raamatupidamise dokumente ja avastama vigu aruandluses," kritiseeris Ojasalu.

Vana supi soojendamine

Ojasalu sõnul sai väide, et SDE kampaaniakulusid üldse ei uurita, ümber lükatud komisjoni enda tegevusega. "Minu poolt jäi juunis levinud väärseisukoht ümber lükkamata põhjusel, et ma olin puhkusel ja lugesin uudiseid ja meile vaid pisteliselt," meenutas Ojasalu. "Saatsin tookord Tarandile soovituse ebaõige info ümber lükata, aga see jäi tegemata ning tekitas komisjoni liikmete hulgas pingeid."

Ojasalu lisas, et juuli koosolekul sai teema lahendatud ja vana asja juurde tagasi tulemine näitab vaid seda, et sisulised etteheited komisjoni juhtimise kohta puuduvad, soojendatakse juba jahtunud suppi.

"Valimiste eel on poliitiline suhtlus muutunud eelkõige ärategemiseks ja enda upitamiseks teiste arvel. Komisjon on loomulikult tundlikus positsioonis, sest demokraatiat realiseerivad Eestis erakonnad ja erakondade rahastamine on kahtlemata erakondade toimiseks ülioluline. Seetõttu pinged komisjoni ümber ei ole mulle üllatavad," rääkis Ojasalu.

Tema sõnul tuleb arvestada seda, et kaua võimul olnud erakonnad ja nende juhid on harjunud sellega, et läbi erakondliku juhtimise ja läbi ametlike võimumehhanismide nad suudavad kontrollida kõiki olulisi võimuinstantse ja ilma nende tahteta või vähemalt heakskiiduta ei sünni midagi.

"Nüüd aga on tekkinud mingi komisjon, kes saadab isegi võimul olevatele erakondadele alatihti mingeid järelepärimisi ja ootab sisulisi selgitusi," kirjeldas Ojasalu muutunud olukorda. Tema sõnul on elav näide sellest arrogantsi väljendusest Reformierakonna pressiesindaja reaktsioon sellele, kui komisjon viimasel koosolekul palus selgitada, mida sisaldab aastaaruandes real „annetused“ kajastatud väljaminekud.

"Pressile selgitusi andes olin ma öelnud, et teave on vajalik aruande paremaks mõistmiseks ning ei ole tegemist mingi uurimise ega menetlusega. Selle asemel, et rahulikult vastata ja selgitada võttis pressiesindaja solvunud neitsi hoiaku ja kukkus mind argumentum ad homini ründama, nagu ma muud ei teeks, kui tegeleks Reformierakonna personaalküsimusega ega uuri seda, mida SDE on teinud," viitas Ojasalu Reformierakonna kommentaarile.

Ojasalu rõhutas, et komisjoni koosolekul toetasid selgituse küsimist kõik komisjoni liikmed, teiste hulgas ka asendusliikmena istungil viibinud Ants Leemets, kes ka pärast koosolekut meedias rusikatega vehkima hakkas selle asemel, et koosolekul oma argumendid esitada või vähemalt vastu hääletada.

"Kuna tema avalikkusse paisatud mõtteavaldus oli üsna unisoonis pressisekretäri seisukohaga, siis pole kahtlust, et need olid omavahel kordineeritud PR sammud komisjoni autoriteedi allakiskumiseks," sõnas Ojasalu.

Erakondlik kuuluvus ei ole määrav

Ojaslu väitel ei kuulu ta nende inimeste hulka, kes on veendunud, et mistahes erakonnaga liitumine tähendab astumist kaabakate klubisse. "Kõik poliitikud ei ole pätid. Iga inimese üle tuleb otsustada tema tegude põhjal ning nii tuleb otsustada ka iga mistahes erakonda kuuluva isiku, sh minu, suhtes," rääis Ojasalu. "Kui on mingeid sisulisi etteheiteid, siis olen valmis alati kõigiga teema läbi arutama, ei karda kriitikat, kui see on asjalik ja edasiviiv."

"Kui aga eri ajal on minu tegevuse suhtes rahulolematust üles näidanud eelkõige need erakonnad (ja nende esindajad komisjonis), kes ühel või teisel põhjusel ise ERJK radarile on jäänud, siis seda tuleb pigem võtta kui komplimenti, mis kinnitab ERJK edukat ja erakondadest sõltumatut tööd," lisas komisjoni esimees.

Ojasalu viitas ka Kaarel Tarandi komisjoni liikmetele saadetud kirjale, milles Tarand ütleb, et komisjon valis omale üle kahe aasta tagasi esimehe eeskätt finants- ja juriidilise kompetentsi tõttu.

"Kas selle kompetentsiga on midagi juhtunud?" küsis Tarand ja vastas ise, et ei ole. "Juhtunud on midagi muud ja nimelt see, et valimiste lähenedes võetakse kasutusse ka poliitilise kommunikatsiooni närusem osa."

Küsitlus #118543