Žürii hindas Tuuli Jõesaare loo puhul eeskätt teemapüstitust ning loo mõju. Hans H. Luige asutatud Oivalise ajakirjanduse aastapreemia eesmärk ongi esile tõsta lugusid, mis vaatlevad ühiskondlikke probleeme, algatavad nende üle arutelu ja mõjutavad positiivselt probleemi lahendamist.

Kokku kandideeris Oivalise ajakirjanduse aastapreemiale 23 autorit, keda olid esitanud lugejad, kolleegid, toimetused või žürii liikmed. Žürii koosseisus Mihkel Kaevats, Natalja Kitam, Kristina Mänd, Mart Raudsaar (esimees), Sulev Valner ja Hans H. Luik valisid esimeses voorus kokku kuus nominenti, kelle puhul žürii väärtustas lugude mõju, autorite probleemipüstitust ja kirjutamisstiili isikupära või ajakirjanduse väärtustamist vaba mõtte kaitsjana.

Lisaks Tuuli Jõesaarele kirjatööle tõstis žürii esile Birgitta Davidjantsi kirjutist „Viha õhutamine pole inimõigus“, milles autor käsitleb seksuaalvähemuste temaatikat; Andrus Kivirähki kirjutatud kolumne; Tiina Kangro artiklit erivajadustega lastest „Juhtmega seina küljes“, Neeme Korvi tegevust Postimehe lisa AK koostamisel ning Jana Filippovi reportaaži „Muuga narkopõllul käib vilgas tegevus“.

Teist aastat väljaantava aastapreemia võitja pälvib 6500-eurose summa, mille üleandmine on planeeritud mai keskel toimuval ajakirjanduskonverentsil Tallinna Ülikoolis. Eelmisel aastal võitis preemia Daniel Vaarik Vabadussamba rajamisega kaasnenud sekelduste kajastamise eest blogis Memokraat.