Õigusteadlane: Krossi väljaandmise otsus peab olema põhjendatud ja läbipaistev

 (37)
Õigusteaduse professor Krossi väljaandmisest: otsused peavad olema põhjendatud ja läbipaistvad.
Foto: Ilmar Saabas

Venemaa Arhangelski oblasti uurimiskomitee kavatseb anda Eerik-Niiles Krossi suhtes välja rahvusvahelise vahistamismääruse, mis kehtiks kogu maailmas. Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituudi professor Katrin Nyman-Metcalfi sõnul enda ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke ELi riigid nii lihtsalt aga välja ei anna.

“Nii teiste kui ka oma kodanike suhtes on üldine praktika selline, et peab olema teatud viisil tehtud otsus ja väljaandmine nõutud teatud süsteemide kaudu. Näiteks saab Interpoli kaudu kedagi tagaotsitavaks kuulutada, aga seal peab taga olema selle riigi, mis kedagi taga otsib, seaduste alusel ja õiges vormis tehtud otsus. Kas ja kuidas Venemaa seda teeks, ma ei oska hetkel öelda — seda peaks uurima täpsemalt. Siiamaani ei paista niisuguseid otsuseid olemas olevat,” ütles Nyman-Metcalf Delfile.

“Tavaliselt riigid ei anna oma kodanike välja. Euroopas on sellele üks tähtis erand, nimelt Euroopa vahistamismäärus. See on jõus alates 2004. aastast Euroopa Liidus ja tähendab, et ELi liikmesriikide vahel arreteeritakse ning antakse tagaotsitavaid välja lihtsustatud protseduuriga. See aga kehtib ainult ELi liikmesriikide vahel ja mitte Venemaaga”

“Samuti peab enne, kui rahvusvahelist väljaandmise protseduuri alustatakse, teatud infot jagama teiste riikidega, et saaks hinnata, mis alusel säärane otsus on tehtud ja kas see on õige. Vastasel juhul ei ole riigid kohustatud kedagi välja andma,” selgitab Nyman-Metcal. 

Seotud lood:

Samas on eksperdi arvates alati väljaandmise oht vähem korrektsetes riikides. “Selles riigis, kus keegi on tagaotsitav, on muidugi ametivõimudel kohustus isikut kinni pidada — nii et isik peab arvestama sellega, kuhu võib olla ohtlik reisida,” selgitab Nyman-Metcalf ja lisab, et ELi riigid on enamasti õigusriigid ning nende väljaandmise otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjalikud.

Eksperdi sõnul on Krossi juhtumi puhul võimalik ka asja käsitlemine piraatluse seisukohalt ning siinkohal kehtivad mõnel juhul teised seadused. “Piraatluse suhtes kehtib nn. universaalne jurisdiktsioon. See tähendab, et teatud kuriteod on sellised, et nende üle võib teoreetiliselt iga maailma riik kohut mõista, tavalistele jurisdiktsiooni reeglitele vaatamata. Kas see siin olukorras on oluline ja kuidas täpsemalt, see nõuaks sügavamat uurimist.”

Venemaa Arhangelski oblasti uurimiskomitee teatas kavatsusest anda Eerik-Niiles Krossi suhtes välja rahvusvahelise vahistamismääruse, mis kehtiks kogu maailmas. Eesti ja Venemaa vahel kehtiva õigusabi lepingu kohaselt riigid üksteise kodanikke välja ei anna, ent seda võivad teha teised Euroopa Liidu riigid, teatas justiitsministeeriumi esindaja.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on riigiprokuratuur andnud Venemaale teada kolmest võimalikust tegevusviisist. Esimese võimalusena võivad nad saata küsimused, millele Kross vastata saab. Teiseks võivad saata siia uurijad, kes saavad Eestis kohapeal Krossi küsitleda. Kolmanda võimalusena näeb Michal, et Venemaa õiguskaitseorganid annavad uurimise üle Eesti ametivendadele. Venemaa ei ole prokuratuuri päringule senimaani vastanud.