Õiguskomisjon võitleb elatisrahadest kõrvalehiilimisega: vaesuses elavate laste arv peab hakkama vähenema

 (66)
Õiguskomisjon võitleb elatisrahadest kõrvalehiilimisega: vaesuses elavate laste arv peab hakkama vähenema
Neeme SuurFoto: Tiit Blaat

Riigikogu õiguskomisjon toetas seadusemuudatusi, mis lubavad kohtul laste elatisraha mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kalastuskaardi, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivuse.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (803 SE) näeb ette ka seda, et samaaegselt eelpool nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisega, keelab kohus ka samade õiguste ja lubade andmise. Nende meetmetega soovitakse mõjutada võlgnikke, et nad hakkaksid lastele elatist maksma.

„Me peame jõuliselt asuma laste kaitsele,“ ütles õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. „Liiga tihti esineb elatisrahade maksmisest kõrvalehiilimist. Vaesuses elavate laste arv Eestis peab lõpuks hakkama vähenema ja oma osa on siinjuures elatise maksmisest kõrvalehoidmise vähendamisel.“

Eelnõu kohaselt peab kohtutäitur võlgniku distsiplineerimise ja elatise sissenõudmise eesmärgil võlgnikuga regulaarselt ühenduses olema, et selgitada välja, miks võlgnik ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas ta kavatseb elatise võlgnevust likvideerida. Lisaks kohustatakse kohtutäiturit võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarsemalt läbi otsima arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda.

Samuti seatakse lapse elatise võlgnevuse puudumine tingimuseks, et saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb eelnõu järgi kolmelt aastalt kümnele.

Eelnõu täpsustab ja muudab ka arestitava sissetuleku mõistet. Kui seni on lähtutud põhimõttest, et isiku sissetuleku suuruseks on rahas makstava sissetuleku suurus, siis plaanitava seadusemuudatuse kohaselt saaks kohtutäitur hakata arestitava tasu hulka lugema ka tööandja poolt võlgnikule isiklikuks otstarbeks antud mitterahalisi hüvesid.

Lisaks antakse kohtutäiturile õigus arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahaline kohustus, kui ühes kuus kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused kokku ületavad võlgnikule ühes kuus ettenähtud mittearestitava sissetuleku summa. Selle muudatusega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks kolmandale isikule sularahas või kasutades teise isiku kontot.

Komisjonile eelnõu tutvustanud justiitsminister Andres Anvelt märkis, et kohtutäiturite kätte on tänaseks jõudnud 12 000 elatisraha nõuet, millede kogusumma ületab 10 miljonit eurot.

Õiguskomisjon saatis täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu üksmeelselt 17. detsembri Riigikogu istungile esimesele lugemisele.