Õiguskomisjon pöördub valitsuse poole, et langetada otsus Estonia vraki ülestõstmise osas

 (142)
Õiguskomisjon pöördub valitsuse poole, et langetada otsus Estonia vraki ülestõstmise osas
Foto: EPLi arhiiv

Õiguskomisjon arutas tänasel istungil 1097 allkirjaga kollektiivset pöördumist tõsta üles parvlaev Estonia vrakk. Komisjoni hinnang on, et ühepoolselt pole Eestil võimalik seda teha ja edasi tuleb valitsusel kaaluda, kas algatada riikidevahelised kõnelused veealuste uuringute läbiviimiseks või vraki ülestõstmiseks.

Parvlaev Estonia vrakk on kaitstud rahvusvahelise hauarahu kokkuleppega. "Selleks, et Estonia vrakiga seoses saaks üldse teha mingisuguseid praktilisi toiminguid, tuleks muuta seda lepet koostöös Soome ja Rootsiga," ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. Komisjoni istungil arutatigi riikidevahelise hauarahu kokkuleppe muutmise algatamise võimalusi.

Pärast istungit on õiguskomisjon seisukohal, et kehtivas õiguskorras puuduvad Eestil parvlaev Estonia katastroofipaigal sukeldumiseks, samuti vrakiga seotud mistahes ühepoolseteks tegevusteks õiguslikud võimalused.

Karilaiu sõnul soovib õiguskomisjon saata valitsusele kollektiivses pöördumises esitatud ettepaneku seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, arvestades, et valitsus on selle küsimusega tegelemiseks moodustanud valdkonnaspetsialistidest koosneva komisjoni.

"Kollektiivsest pöördumisest ajendatult palub õiguskomisjon valitsusel ühtlasi kaaluda, kas tänastes tingimustes riikidevahelisi suhteid, samuti ka avalikku arvamust ning parvlaev Estonia hukuga seoses tänaseni üheselt selgete vastusteta küsimusi silmas pidades oleks kohane ja vajalik algatada Soome ja Rootsiga riikidevahelised kõnelused 1995. aastal vastuvõetud ja kehtiva Eesti, Soome ja Rootsi vahelise kokkuleppe reisiparvlaev Estonia kohta muutmiseks nii, et kokkuleppe osapooled annaksid loa veealuste uuringute läbiviimiseks või soostuksid kokkuleppe (artikkel 3) tühistamisega ning vraki ülestõstmisega," sõnas Karilaid.

Tänasele õiguskomisjoni istungile olid kutsutud kollektiivse pöördumise allakirjutanute esindaja, välisministeeriumi, justiitsministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.