Õiguskantsler Ülle Madise: ÜRO raamistik ei ole Eesti seaduste suhtes ülimuslik ega muutu ka automaatselt tavaõiguse normiks

 (273)
Ülle Madise
Ülle MadiseFoto: Tiit Blaat

Õiguskantsler Ülle Madise analüüsis ÜRO ränderaamistiku eelnõu ja jõudis järeldusele, et see ei ole Eesti põhiseaduse ega ka teiste seaduste suhtes kuidagimoodi ülimuslik. See ei muutu tema kinnitusel ka automaatselt tavaõiguse normiks.

Õiguskantsleri kinnitusel ei ole raamistik rahvusvaheline leping ja sellest ei teki riikidele õiguslikke kohustusi. "Raamistiku toetamisega ei loovuta riigid oma suveräänsust ega võta kohustust ühineda tulevikus siduvate lepingutega," kinnitas Madise Delfile. Raamistik tugineb tema kinnitusel juba olemasolevatele rahvusvahelistele lepingutele. "Raamistik ei ole ülimuslik põhiseaduse ega Eesti seaduste suhtes," toonitas õiguskantsler.

Vastavalt välissuhtlemisseaduse on välisleping Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Lepinguks loetakse kokkulepe vaid juhul, kui sellest väljendub poolte tahe õiguslikult siduvate õiguste ja kohustuste tekkeks.

"Rahvusvahelised organisatsioonid võtavad sageli vastu ja kiidavad heaks lepingu mõistele mittevastavaid dokumente. Neis tõlgendatakse lepingulisi kohustusi ja väljendatakse tegevuspõhimõtteid," märkis Madise. "Sellised dokumendid ei tekita kellelegi õigust riigilt midagi nõuda, küll aga võivad need osutuda siduvaks poliitiliselt."

Seotud lood:

Raamistik ei sisalda õiguskantsleri kinnitusel lepingule omaseid jõustumissätteid, millega pannakse paika allkirjastamist, jõustumist, ühinemist, aga ka lepingust lahti ütlemist puudutavad reeglid. Raamistik kiidetakse heaks vastavalt ÜRO protseduurireeglitele. Raamistikuga ei ole seega võimalik ühineda ega mitte ühineda.

"ÜRO ränderaamistik märgib, et see ei loo õiguslikke kohustusi, küll aga loob platvormi rahvusvaheliseks dialoogiks ja koostööks. Riigile jääb jätkuvalt õigus otsustada, kuidas kujundada migratsioonipoliitikat ja missugust rännet lubada, arvestades rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. Riik saab ise otsustada, kuidas kokkulepet rakendada ning kas ja milliseid poliitikameetmeid selleks kehtestada," rõhutas õiguskantsler.

Dokumendi kohaselt nimetatakse ÜRO The High-level Dialogue on International Migration and Development ümber International Migration Review Forum-iks. "See muutub valitsustevaheliseks platvormiks, kus arutada ja jagada edusamme raamistikus toodud põhimõtete rakendamisel. Selle tulemusena koostatakse valitsuste vahel kokkulepitud deklaratsioon," selgitas Madise. "Raamistiku täitmist arutatakse ja infot vahetatakse ka muudes kogudes. ÜRO Peaassamblee peaks 2019. aastal panema riikidevaheliste konsultatsioonide tulemusena paika tööpõhimõtted. Seega on plaanis raamistikus ette nähtud meetmete rakendamise kohta infot koguda ja arenguid jälgida," lisas ta.

"Raamistik ei näe ette uusi õiguslikke aluseid sisserändajate riiki lubamiseks," toonitas Madise. "Eelnõu üks punktidest seab eesmärgiks soodustada seaduslikku rännet, kuid riigid kehtestavad selle reeglid jätkuvalt ise, arvestades rahvusvahelisest õigusest ja põhiseadusest tulenevate kohustustega ning riigi eripäradega," lisas ta.

"Riigile ei saa selle dokumendi heakskiitmisega tekkida õiguslikke kohustusi, sest dokumendi tekstis on õiguslikult siduvate kohustuste tekkimine sõnaselgelt välistatud," kinnitas õiguskantsler. "Raamistik ei muutu täiendavate – Eesti osalusel sündivate – kokkulepete ja pikaajalise ühesuunalise praktikata ka tavaõiguse normiks," lisas ta.