Õiguskantsler Ülle Madise riigikogu ees: vihakõne kriminaliseerimine võib kaasa tuua uusi probleeme
Madise ütles riigikogu ees kõneledes, et kõik pöördumised ja kirjad väärivad tähelepanu, seda ka siis, kui õiguskantsler aidata pole saanud. "Püüame probleemide lahendamisel kaasa rääkida kohe, kui need on tekkinud," märkis Madise.
Tasuta kvaliteetse põhihariduse kättesaadavusest rääkides ütles Madise, et senine põhihariduse korraldus ei pruugi olla kestlik, eriti olukorras, kus õpetajate prestiiž, palgatase ja koolide varustustase vajab pidevalt parandamist. Seda teemat on Madise hinnangul mõistlikult arutada pea võimatu, sest see on emotsionaalselt üli- ja ülelaetud ning kõigil on oma arvamus, mis on sageli kaljukindel. "Rõhutan, et nende probleemide lahendus, mis on välja tulnud, ei tohi olla nivelleerimine. Ühestki eluvaldkonnast ei ole ju eetiline mõelda nõnda, et parem hakkab pelgalt sellest, kui kellelgi teisel kuskil hakkab halvem," rääkis Madise.
Madise hinnangul on üks võimalus julgelt ja piisava etteteatamisajaga koolivõrk ja selle rahastamine üle vaadata. Küsimus on selles, kuidas anda hea haridus nn tavalisele lapsele, keda on enamus. Ühiskond seisab tavalise inimese peal, kes on oma ainukordsel moel erilised.
Olukorrast kinnistes asutustes rääkides ütles Madise, et kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda väärikalt, ka siis, kui nad ise ei saa või ei taha väärikad olla. "Ka palju lapsi on võimalik väärika tegevusega ühiskonna liikmeteks aidata," sõnas Madise. Madise märkis, et avalduste esitajatele on soovitatud mõelda end teinekord kellegi nõrgema, kannataja või tema lähedase rolli.
Kahes laste turvakeskuses peetakse Madise sõnul sõltuvuse ja vanemliku hooleta lapsi kinni, kuid seadust selle kohta pole - lapsed on seal seadusliku aluseta. Kuus aastat on jäänud nõuded neile asutustele kajastamata.
Madise rääkis ka erakondade rahastamisest ja viitas, et mais otsustas erakondade rahastamise järelevalve komisjon esitatud nõuded kodulehel kajastamata jätta.
Riigikogu andis valitsusele suunise, et seadusloome tuleb läbi arutada nendega, keda see puudutab. "Tundub, et seda täidetakse pigem väheoluliste seadusemuudatuste puhul, kui selleks on aega," rõhutas Madise, kes rääkis maksutõusust ja ütles, et paljudele, sh ettevõtjatele jäi tunne, et valitsus eiras riigikogu suunist.
Liigsest seadusloomest rääkides ütles Madise, et kui tuuakse mahukas seaduseelnõu, siis on võimalik eristada muust normimassist need, mis tulevad direktiivist. "Halvimal juhul ei tule direktiivist midagi, tavaliselt mõni norm, mille saab eraldi vastu võtta," lausus Madise. Ta nentis, et teinekord on Eesti sunnitud kehtestama norme, mis Eestis kunagi kedagi ei puuduta. Üldiselt aga ei tohiks tema sõnul vastu võtta seadusi, mis midagi ei muuda ja mida kellelgi vaja pole.
Kinnisvaraarendajate esindajad, sageli advokaadid, esitavad Madise sõnul arendustele vastuväiteid esitavatele inimestele agressiivses vormis kahjunõudeid. Inimesed tegutsevad oma vabast ajast perekonna ja kohaliku elu nimel, rõhutas Madise ja lisas, et norm kaasa rääkida on kahanenud. "Tahaks rõhutata, et ka õigusliku sisuta ähvardus on ähvardus ja ka selle vahendamine pole õigusabi," märkis Madise.
Samal teemal esitas küsimuse Külliki Kübarsepp (Vabaerakond), kes uuris, mida on soovitatud säärases olukorras teha. "Mitte kaotada kainet meelt ja jätkata osalemist avalikus arutelus," vastas Madise, kelle sõnul ei soovi õiguskantsleri büroo astuda kohtu asemele, aga on kohatu hirmutada kodanikuühiskonna eestkõnelejaid.
Kuidas lahendada vihakõne probleem?
Priit Toobal (KE) küsis Madiselt, kas seadusloomet on vaja muuta, et vihakõnet vähendada. Madise sõnul on võimalik, et herjamise kriminaliseerimine toob kaasa täiendavaid probleeme. "Need tuleb kõik läbi kaaluda," sõnas ta. Teisalt on Madise sõnul Eesti võtnud kohustuse herjamine ehk vihakõne keelata. Üks võimalus on tema hinnangul arutleda selles võtmes, kas solvamine lisada seadusesse ähvardamise kõrvale.
Madise sõnul on palju inimesi pöördunud küsimusega, mida teha, kuna teda ähvardatakse, sest osales ühel või teisel üritusel või avaldas arvamust. Küsitakse, kas minna näiteks politseisse või kohtusse. "Ainus nõu, mis ma oskan anda, et mina ei läheks kuhugi, sel pole mõtet," lausus Madise. "Aga kas see asi peab ikka nii olema."
Igor Gräzin (RE) ütles, et tema õrna muusikalist kõrva riivab sõna herjamine. Madise nentis, et mõistetes on mõistlik kokku leppida, aga inimeste vaba eneseväljendus, sh unarsõnade kasutamine, on põhiseadusega kaitstud õigus.
Tarmo Tamm (KE) ütles, et põhiharidust peaks pakkuma omavalitsused, mitte riik. Madise rõhutas, et KOV pole riigi käepikendus, ta ei kuulu täidesaatva võimu alla, vaid on kohaliku kogukonna oma valitsus. "Üks asi on koolivõrgu korrastamine, nagu on näiteks ette pannud Praxis, ja teine asi haldusreform," sõnas Madise, kelle sõnul ei saa öelda, et riik või KOV oleks parem koolipidaja. "See on austatud riigikogu võimuses arutada selle üle, kas hariduse andmine on veel kohaliku elu võimuses," märkis Madise ja rõhutas, et haridusreformi ja haldusreformi ei tohiks siduda. Vastasel korral ei õnnestu kumbagi ellu viia, sõnas Madise.
Madise sõnul on hariduse teema väga tundlik. Inimesed arvavad, et peavad pidevalt hariduse nimel võitlema. Ta avaldas, et hea nõu on teretulnud teemal, kuidas sellest rääkida, ilma, et inimesed kardaks, et neilt tahetakse midagi, kooli või rahastust, ära võtta.
Andres Ammas (Vabaerakond) ütles oma küsimust esitades, et Madise on põhikoolihariduse teemat tõstatades julge. Madise sõnas, et kahjuks Eestis olukorda, kus tasuta ja kvaliteetne haridus oleks kõigile kättesaadav, ei ole. Madise sõnul teab ministeerium paremini, mida teha saab, aga kui küsida, kuidas seda muuta, olukorras, kus maakoolid on sulgemishirmus, õpetajad alarahastatud, alamotiveeritud. Ta sõnas, et võib-olla pole mõistlik hoida jõuliselt kinni olukorrast, et on kohaliku omavalitsuse otsustada, et neil on kool ja riik maksab selle kinni, kui kool ei vasta nõuetele. Võib-olla on mõistlikum, et ministeerium otsustab, kus koolid on, sõnas Madise.
Peeter Ernits (KE) tõstis teemana ka lasteaedade õpetajate palga küsimuse. Madise sõnas, et tema hinnangul ei peaks lasteaiaõpetajate palk igas omavalitsuses sama olema, sest kasvõi elukoha maksumus on piirkonniti erinev ja on ehk mõistlik, et lasteaiaõpetaja teenib rohkem seal, kus kulud on suuremad. Madise nentis, et lasteaiaõpetajate töö on seni olnud pisut alatähtsustatud.
Riik peaks puuetega inimeste valdkonda rohkem rahastama
Seoses sideandmete kogumise teemaga alustas 1. juunist õiguskantsleri meeskond tööd, õige pea loodetakse rääkida probleemidest, mis seotud peamiselt pealtkuulamise ja kirjade lugemise regulatsiooniga. "Ühtteist, millele tähelepanu juhtida, on, aga sellest siis, kui asjakohaste organisatsioonidega räägitud ja raport valmis," sõnas Madise ja kinnitas, et kontroll on sisuline.
Martin Helme (EKRE) küsis Madiselt, kas ta pooldab aborte. Madise märkis, et see küsimus pole tema ametiajal teemaks tõusnud, aga rõhutas, et eetiliselt ja moraalselt on sellele küsimusele väga raske vastata. "Ma arvan, et ühest ja lihtsat vastust ei ole," sõnas Madise.
Riigikogulaste riigi ettevõtete nõukogudesse kuulumise seaduspärasusest rääkides ütles Madise, et põhiseadusega on vastuolus see, kui riigikogu liikme määrab nõukokku minister ja riigikogulane peab juhinduma ministri suunistest. "Sellisel juhul on võimude lahususe rikkumine."
Monika Haukanõmm (Vabaerakond) uuris, kas puuetega inimeste õigus saada vajalik abi on tagatud. Madise sõnul on ses valdkonnas üksjagu probleeme ja puuetega inimesed ja nende hooldajad on sageli suures hädas. Omavalitsustes on praktikad erinevad ja selles pole õiguskantsleri hinnangul midagi halba, aga kui vastutavad inimesed ei taha vastutust kanda, siis võib tulemus olla kehv. "Tõenäoliselt on see asi, mis peab olema ulatuslikumalt ka riiklikult rahastatud," sõnas Madise.
Õiguskantsleri poole on tänavu pöördutud ligi tuhat korda
Madise keskendus ettekandes viiele teemale, tuues näiteid erinevatest valdkondadest. Viis teemat on tasuta kvaliteetse põhihariduse kättesaadavus, internetivabadus ja põhiõiguste kaitse internetis, olukord kinnistes asutustes, erakondade rahastamise kontroll ning õigusloome korraldus ja kodanikuühiskonna julgus sõna kaasa öelda.
2015. aasta esimese kaheksa kuu vältel oli õiguskantsleril töös 995 avaldust, kirja ja küsimust. Neist 727 jäeti eri põhjustel menetlusse võtmata. Õiguskantsleri koduleheküljel on avaldatud kõik dokumendid, kui seadus seda ei keela või ei piira. Need ligi tuhat pöördumist jaotuvad erinevatesse lahtritesse. Mõned jaotused:
- Õigusnormide põhiseaduspärasuse kontroll.
- Arvamused riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjades.
- Olukorra hindamine 150 kinnises asutuses.
- Põhiõiguste tagamine kaitseväes, aga ka arestimajades, välismaalaste kinnipidamiskeskuses, erihooldekodudes, nn erikoolides, turvakodudes, psühhiaatriahaiglates jm.
- Asutuste suhtumine inimestesse ehk hea halduse tava järgimine.
- Laste ja noorte õiguste kaitse ja edendamine.
- Kohtunike distsiplinaarvastutus.
- Põhiõiguste kaitse internetis ja internetivabadus.
