Õiguskantsler Ülle Madise: keelatud annetuse vastuvõtmise eest ette nähtud sanktsioonid ei ole mõjusad

 (10)
Ülle Madise
Ülle MadiseFoto: Tiit Blaat

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus justiitsministri poole palvega algatada erakonnaseaduse muutmine. Õiguskantsleri hinnangul ei ole keelatud annetuse vastuvõtmise eest erakonnaseaduses kehtestatud sanktsioonid arusaadavad, rakendatavad ega mõjusad. See on vastuolus õigusselguse põhimõttega.

"Esmapilgul tunduvad erakondade rahastamispiirangute tagamise abinõud mõjusad. Praktika näitab, et need siiski ei välista keelatud rahastamise toel konkurentsieelise saamist. Nii jääb reeglite järgimine paljuski vaid erakondade südametunnistuse asjaks," ütles õiguskantsler Ülle Madise oma pöördumises justiitsminister Raivo Aegi poole, viidates lünklikule menetlusele.

Madise märkis, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutused, sealhulgas keelatud annetuse tagastamist või riigieelarvesse kandmist nõudvad ettekirjutused, ei ole sundtäidetavad. "Ettekirjutuste täitmist ei taga ka kohtuotsus: kui ka kohus ERJK ettekirjutused jõusse jätab, ei ole võimalik kedagi sundida sellist kohtuotsust täitma."

Madise leiab, et keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärjed tuleks seaduses selgelt kirja panna. "ERJK ettekirjutused keelatud annetuse tagastamiseks või riigieelarvesse kandmiseks tuleks muuta sundtäidetavaks, samuti võiks kaaluda keelatud annetuse rahastajale tagastamise asemel selle kandmist riigieelarvesse."

Keelatud annetuse tagastamine

Keelatud annetuse tegemise ja vastuvõtmise eest võib karistada väärteokorras füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku suuruse trahviga ning juriidilist isikut kuni 15 000 euro suuruse trahviga. Suures ulatuses keelatud annetuse tegemise eest võib rikkujat ka kriminaalkorras karistada.

"Tagantjärele karistamine aga valimistulemusi ei muuda ning kui rikkumine aegub (nt väärteo korral on aegumistähtaeg üldjuhul kaks aastat), võib karistusest üldse pääseda. Annetuse tagastamine on mõistlik ja aktsepteeritav juhul, kui keelatud annetus annetajale kohe tagastatakse. Sellisel juhul ei ole annetuse saaja veel kasu saanud. Kui aga erakond kasutab keelatud annetust seni, kuni ERJK selle tuvastab ning selle tagastamist või riigieelarvesse kandmist nõuab, võib see anda erakonnale aja jooksul eeliseid, mida enam tagasi pöörata ei saa," selgitas Madise.

"Sellest hoolimata, et valituks osutunu ettekirjutuse peale raha tagastab, ei tühista see mandaati ega saadud konkurentsieelist," märkis Madise.

Õiguskantsleri hinnangul oleks keelatud annetuse vastuvõtmise eest ette nähtud sanktsioonid mõjusamad, kui seadus sätestaks, et annetuse viivitamata tagastamata jätmise korral tuleb see kanda riigieelarvesse. "Iseäranis mõjus oleks see nõue keelatud annetuse tegijate suhtes. Erakondade ebaseaduslik rahastamine on keelatud ning keelatud annetuse tegija ei saa eeldada, et kui tema annetusest teada saadakse, siis see raha talle lihtsalt tagastatakse," sõnas Madise.

ERJK õiguste laiendamine

Õiguskantsleri hinnangul tuleks täpsustada ka reeglite rikkumise eest erakondadele riigieelarvelise eraldise vähendamise tingimusi ja korda ning laiendada ERJK õigusi kolmandatelt isikutelt teavet saada. "Kui komisjon ei saa nõuda teavet teistelt asjaga seotud isikutelt (näiteks annetuse tegijalt), on kõiki asjaolusid välja selgitada keeruline. Selle puuduse saab küll osaliselt kõrvaldada kohtumenetluses, kuid pelgalt dokumentide saamiseks kohtusse pöörduda ei ole järelevalve mõttes tõhus ning koormaks asjata õigussüsteemi," selgitas Madise.