Eelmisel aastal oli üksi elava pensionäri toetus 115 eurot. Selle toetusega soovis riik suurendada üksi elava eaka majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesust pensionäri elukohast sõltumata.

„Kohalikes omavalitsustes on paraku tavaks, et hooldekodutasu omaosaluse maksmiseks peetakse kinni kuni 95 protsenti inimese pensionist ja muust sissetulekust,” märkis Madise. Selle tulemusena jääb pensionäridele iga kuu mõni kuni mõnikümmend eurot nendeks kuludeks, mida hooldekodu teenus enamasti ei sisalda. „Niisuguste kulude katmiseks saaks hooldekodus elav eakas kasutada üksi elava pensionäri toetust,” tõi õiguskantsler esile.

„Paraku on mõned omavalitsused arvestanud üksi elava pensionäri toetuse eaka kõigi muude sissetulekute hulka, mille järgi hinnatakse tema majanduslikku olukorda ja määratakse hooldekodutasu omaosalus,” nentis Madise. Nii jäävad tema sõnul hooldekodus üksi elavad eakad ilma neile seadusega ette nähtud lisasissetulekust, mida nad saaksid kasutada näiteks ravimite ostmiseks, prillide soetamiseks või hambaraviks.

„Üksi elavad pensionärid peavad saama toetust täies ulatuses ning sellelt ei tohi kinni pidada muu hulgas hooldekodutasu,” toonitas õiguskantsler. Vastasel korral ei paranda toetus hooldekodus elavate pensionäride, vaid kohalike omavalitsuste majanduslikku olukorda.