Õiguskantsler tahab ühistranspordiseadust muuta: see ei arvesta liikumiserivajadustega inimestega
Õiguskantsleri poole pöördus lapsevanem, kelle laps ei saanud enam iseseisvalt liinibussiga sõita, sest tema kooliteel korraldati bussiliiklus ümber. Riigile kuuluvad madala sisenemise võimalusega bussid suunati teisi liine teenindama, kuid uutele hanketingimustele vastavad bussid on sellised, kuhu laps oma elektriratastooliga sisse ei saa.
Ehkki bussiettevõte oli vastutulelik ning tõi liinile ka mõned sellised bussid, millega lapsel on võimalik sõita kooli ja sealt koju, on õiguskantsleri sõnul selge, et lapse liikumisvajadus ei piirdu vaid selle marsruudiga. Kõik muud sõidud on jäänud valdavalt vanemate ja kohaliku omavalitsuse korraldada. "Varasema juurdepääsetava ühistranspordi kadumine on põhjustanud perele palju ebameeldivusi ja meelehärmi," sõnas Madise.
Praegune ühistranspordiseadus kohustab piirkondlikku ühistranspordikeskust tagama elanikele soodsama ühistranspordi, mille aluseks on ühtne liinivõrk, piletisüsteem ja kooskõlastatud sõiduplaanid. Juurdepääsunõuet hetkel ei ole ja see on jäetud hankija otsustada.
Ent õiguskantsler leiab, et seadusesse peaks lisama ka nõude, et riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvest rahastatav ühistransport peab olema juurdepääsetav. "Riik peab hoolitsema selle eest, et ühissõidukid oleksid puuetega inimestele juurdepääsetavad," lausus Madise.
Probleemi illustreerimiseks tõi ta veel teisegi näite, mis on seotud rongiliiklusega. Kuigi rongid on kõigile juurdepääsetavad ja võimaldavad liikumiserivajadusega inimestel iseseisvalt liikuda, tekivad probleemid remonttööde ajal, kui rongid asendatakse bussidega. Viimased aga ei sobi tavaliselt ratastooliga liikuvatele inimestele, kellel tuleb oma sõidusoovist ette teatada, et ettevõte võiks liinile saata reisijale sobiva bussi. Etteteatamise aeg on erinev: 24 või 48 tundi, vahel viis tööpäeva.
Madise on seisukohal, et sellisel viisil ei ole liikumiserivajadusega inimestele ühistranspordi kasutamine tegelikult tagatud.
Ministeeriumiga eri nägemus
Õiguskantsler on nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka maanteeameti tähelepanu juhtinud sellele, et kõik ühissõidukid ei ole kõigile sõita soovijatele sobivad, samuti on ta välja toonud, et juurdepääs ühistranspordile on kohati muutunud halvemaks.
Ministeeriumi selgituste kohaselt on kasutusele võetud asendusbusside süsteem üles ehitatud põhimõttel, et enamik igapäevareisijaid saaks võimalikult kiiresti teenindatud. Ühtlasi tuleks erivajadustega reisijate probleemi lahendamisele ministeeriumi hinnangul läheneda spetsiifilisemalt ning vajaduse korral tellida ka invatransporti.
"Niisugune liikluskorraldus ei ole ilmselgelt piisavalt paindlik viis liikumisraskustega inimeste sõiduvajaduste rahuldamiseks, vaid viitab pigem arvamusele, et ratastooliga liikuv inimene on üldjuhul kodus ning väljas ei liigu," sõnas Madise ning lisas, et see eeldus ei ole kooskõlas ei puudega inimeste õiguste konventsiooni ega riigi tööturupoliitikaga, mille üks eesmärk on soodustada ka osaliselt puuduva töövõimega inimeste tööhõivet. Samuti ei sobi Madise sõnul riigi arengusuundadega seisukoht, et need reisijad, kellele asendusbuss on kasutuskõlbmatu, peaksid sõitma oma autoga või kasutama sotsiaaltransporti. "Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on tagada sõiduvõimalus inimesele, kes puude tõttu ühissõidukiga sõita ei saa. See teenus ei pea tasandama riikliku transpordikorralduse vajakajäämisi," lausus õiguskantsler.
Madise lisas, et ühtlasi on etteteatamisele tuginev transpordikorraldus puudega inimeste veoks koormav ka vedajatele, sest vedajad peavad juurdepääsetavaid busse teistelt liinidelt ära tooma ning ümberkorraldustele kulub tööaega. "Kui juurdepääsetavat bussi vajab mitu inimest, võib juhtuda, et bussiliine polegi võimalik ümber korraldada ja inimene ei saa sõita talle vajalikul ajal. Ja seda isegi siis, kui ta oma sõidusoovist ette teatab," lisas kantsler.
Veel tõi kantsler esile, et juurdepääsematud bussid (nt järsud trepiastmed) teevad keeruliseks ka muude liikumisraskustega (nt kipsis jalaga) inimeste elu ning takistavad ka lapsevankriga liikumist. Ühtlasi toonitas ta, et rahvastiku vananedes liikumisprobleemidega inimeste hulk suureneb.
Juurdepääsetavuse nõue tuleks Madise sõnul kehtestada uutele ühistranspordi hangetele, olemasolevatele liiniveolepingutele tuleks kehtestada üleminekunõuded. Järelevalvet nõuete täitmise üle võiks õiguskantsleri hinnangul teha maanteeamet.
